"Balti jaama ja selle kõrval oleva turu heakord pole praegu kiita," tunnistas Põhja-Tallinna linnaosavanem Karin Tammemägi Pealinnale ning lisas, et muutused nii turu kui rongiootepaviljoni osas on nüüd silmapiiril ning tema arvates peaks taastamine olema ärimeeste põhiprioriteet.
Balti jaama endine linnalähirongide hoone, kus praegu on koha sisse võtnud ostukeskus, vahetab omanikku. Tartu ärimehed Ülo ja Paul-Toomas Hage tahavad oma firmaga Astri Kinnisvara anda uue hingamise nii endisele jaamahoonele kui selle kõrval asuvale turule, mille nad samuti omandasid.
Ilmselt kerkib jaama juurde ka mõni uus ehitis, kuid enne lõpliku otsuse tegemist lubasid värsked omanikud oma plaanid läbi arutada ka linnaga.
Turg peaks uuenema samm-sammult
“Loodame, et jaama turu uuendamisega saab hakata tegelema samm-sammult, asendades esmajärjekorras räämas turukioskid,” avaldas Tammemögi lootust.
“Radikaalsemad muudatused vajavad põhjalikumat vaagimist ja visioonikate arhitektide kaasamist. Tegemist on kogu linna jaoks tähtsa kohaga, mistõttu nii linnaosa elanike, asumiseltside kui arhitektide ootused on kõrged,” nentis Tammemägi ja pakkus välja mõtte kuulutada Balti jaama ümbruse jaoks välja arhitektuurikonkurss.
“Oluline on mõtestada, millised tänastest kihistustest on kultuuriliselt olulised, millised pakuvad avastamisrõõmu turistile ja pühapäevauitajale, millisest minevikutaagast võiks loobuda.”
Turg peaks Tammemäe arvates jaama juurde igal juhul alles jääma, aga ta nii, et sel oleks pakkuda rohkem just kohalikele inimestele.
“Tänane nostalgiline ja välismaalastele ekstreemseid elamusi andev turg tekitab vastakaid tundeid. See meelitab uudistajaid ja elamuseotsijaid, kuid turu püsiv kasutajaskond on küllaltki väike,” arvas Tammemägi.
“Igapäevase värske ja tervislik toidukraami turult hankimise harjumus vajab taaselustamist,” on linnaosavanem kindel.
Samas ei taha ta mingil juhul, et uue hingamise otsingute ja uute külastajate ligimeelitamisega Jaama turu hing kaotsi läheb. “Peab vaatama, et see turg ei muutuks tavaliseks ostukeskuseks.”
Piirkonna arendamisel on linnosavanema arvates väga tähtis luua Põhja-Tallinna asumite ja vanalinna ning kesklinna vahel kergliiklusteed.
“Balti jaam ja selle lähiümbrus peab kindlasti soosima jalgsikäimist ja jalgrattaga liikumist, kuna laiade autoteede jaoks seal ruumi ei ole.”
Üks Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse südameasi ongi Tammemägi sõnul hästi toimiv ja palju tegevusvõimalusi pakkuv avalik ruum. “Kuna meie elanike ootused on seinast seina. Näiteks Kalamaja noored ja aktiivsed asukad eelistavad kvaliteeti, väärtustavad oma aega ning eeldavad, et ka argised tegevused, nagu liiklemine ja ostlemine pakuksid naudingut ja elamust,” rääkis Tammemägi.
Rongijaam tuleb taastada
1962. aastal valminud Balti jaama lähirongide ootepaviljoni kasutusotstarve, mis muudeti toidu- ja tööstuskaupade müügisaaliks, väärib Karin Tammemäe sõnul samuti muutmist.
“Argise turuelu varjus peitub unikaalne arhitektuurimälestis. Nii selle otstarve ooteruumina kui ehitise algupärane ilme tuleks taastada,” leidis Tammemägi.
“Turvalise ja mugava rongiootesaali puudumine on eriti terav probleem talvisel ja õhtusel ajal. Liiati on Balti jaam ka rahvusvaheliste rongide lõpp-peatus.”
