"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Külm juuni pärssis taimekahjurite arengut (0)
06. juuli 2014

Juunikuu jahedapoolsete ilmade tõttu jäid taimekahjurid soodsa arenemiskeskkonnata, kuigi soe mai lubas neil enne jõudsalt areneda.

“Juuni ilmad andsid kahjuritele tagasilöögi, sest nii külma ilmaga nad hästi ei arene. Kõige sobivam arengutemperatuur paljudele putukatel on 20 kraadi ja üle selle,” ütles BNS-ile Eesti Maaülikooli vanemteadur Luule Metspalu. “Kahjurite jaoks oli kevad suurepärane. Mais olid väga ilusad ja soojad ilmad ja areng läks putukatel täie hooga käima – lehetäisid oli hästi palju. Mustsõstra-lehetäid ei olegi varem sellistes kogustes nähtud nagu tänavu, ka sõstra-kublatäil olid head päevad.”

Arvestatavat kahjuristatistikat on Metspalu sõnul keeruline teha, sest kõigil putukatel on liigile omased arengutsüklid: iga kuue kuni kümne aasta tagant tuleb suur tõus, millele järgneb langus. Tsükleid mõjutab omakorda ilmastik. “Rohulutikaid olen hästi palju näinud. Tõusutrendil paistab olevat õunapuu-võrgendikoi. Ussidest kihavaid võrgendipesi oli õunapuudel kohati juba ohtralt. Seevastu taandumise märke näitavad õielõikajad. Hea aasta paistis olevat aedpõrnikal. Juunis nägin neid muru kohal massiliselt – need on väikesed helepruunid roheka pea ja seljakilbiga mardikad. Paistis, et sellel aastal on nende hiilgeaeg ning oodata võib murukahjustusi,” rääkis Metspalu.

“Paari aasta eest hästi palju külmavaksikut, kelle röövikud sõid kevadel õunapuud raagu. Maasikakasvatajatelt tuleb appihüüdeid, sest traatussid puurivad taimede juurekaelu ja varsi. Selle häda tõmbasid siiski inimesed ise endale kaela – põhjus seisneb selles, et rajataval maasikamaal tehakse tavaliselt umbrohutõrjet Roundupiga ja istutakse siis maasikad. Ega vaesel traatussil polnud toidupuuduse tõttu midagi muud tehagi, kui maasikate kallale minna. Üha laieneb rapsikahjustajate ring. Kui seni oli põhitegijaks naeri-hiilamardikas ja ka kõdra-peitkärsakas, siis viimasel ajal on lisandunud naeri-peitkärsakas ning kahjustamas on leitud ka kõdrasääske,” tääkis teadlane.

Metspalu sõnul on putukatest tulenev kasu ja kahju tinglikud mõisted ning peegeldavad ainult inimese vaatekohta. “Mitte keegi ei ole sündinud maailma kahjurina – seda arvab ainult inimene siis kui keegi tema mängumaale trügib. Looduses on kõik omavahel seotud. Ma vaatan kiritigude järgi, et nende toitumisahelas on üks lüli küll vahelt välja löödud. Paistab, et enam ei ole kedagi, kes tema arvukust kontrolli all hoiaks – kõik aiad on kiritigu täis,” selgitas Metspalu, kelle sõnul kestab tigude vohamine juba viimased paar-kolmkümmend aastat. Samas pole täpsemalt uuritud, kes täpselt toitumisahelas vahelt ära on jäänud. “Midagi peab olema nihu läinud, et see populatsioon nii jõudsalt kasvanud on.”

Võõrliikidest on meil kiirelt levima hakanud lusitaania ehk hispaania teetigu. “See meile sisse toodud kutsumata külaline on oma kodumaal täiesti süütu olend. Võõrsile minnes ei võeta aga kaasa arvukust reguleerivaid haigusi ega parasiite ja nii puuduvad uutes asukohamaades looduslikud vaenlased. Kui elutingimused on sobivad, saavad nad areneda, nagu ise tahavad. Need kuni 15 sentimeetri pikkused rasvased loomad on tegelikult nälkjad, mitte teod, sest neil ei ole maja,” rääkis Metspalu ja lisas, et lusitaania teetigusid võiksid süüa näiteks siilid, aga siilide populatsioon on viimastel aastakümnetel järjest kahanenud.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.