„Tulevikus saab mööda mereäärset rannapromenaadi jalutada Piritalt kuni Rocca al Mareni välja, mitmel pool on see jalakäijate tee juba täna olemas,“ sõnas linnaplaneerimise ameti koordinaator Kerttu Märtin Pealinnale.

Tallinna melu nihkub tema sõnul pikkamisi mere suunas, vaatamata sellele, et vahepealne suur majanduslangus peatas rannaäärsed ehitused.

“Linna merele avamise põhimõtteks on, et mereäärne ala peab olema avalik ruum, kus kõik võivad käia,” ütles Märtin. Kogu senist tühja ja tihti rääma lastud rannaäärt on asutud korrastama tema sõnul selle mõttega, et muuta piirkond inimestele ligitõmbavaks.

„Seal ei saa olema möödujatele suletud hoovid, vaid rannapromenaad, mille ääres hakkavad paiknema poed, kohvikud, klubid ja kultuuriasutused,“ selgitas Märtin.

Mõnes kohas hakkab tee tegema põikeid merest eemale, sest näiteks sõjasadamast ja kaubasadamatest promenaad läbi kulgeda ei saa.

„Viimasel ajal on täheldatav, et sadamad ja tööstus on hakanud end mere ääres koomale tõmbama,“ ütles Märtin, kelle arvates on selle tendentsi jätkumine üksnes positiivne, sest nii laieneb üldkasutatav mereäärne ala linnas.

Koos Paljassaare sadama omanikega on linnal näiteks kavas muuta ka selle sadama otstarvet, et tulevikus saaks see olema väikelaevasadam.

Märtin ei näe ka erilist probleemi selles, et kesklinnas tahetakse meres ujumas käia. „Ainuke asi, mis seda võib takistada, on vee puhtus ja ohutusnõuded,“ ütles Märtin.

„Näiteks sadamate läheduses, kus liiguvad laevad, ei tohiks ujuma minna.“ Suure ujumisranna teket kesklinna läheduses ilmselt siiski oodata ei ole, kuna selleks puuduvad Märteni arvates sobivad võimalused.

Millal kõik praegu juba valminud planeeringud teoks saavad, see sõltub omanike võimalustest ja suutlikkusest, sest erakapitalil on Tallinna mereäärse ala arendamisel kõige suurem osa. Igal juhul on selge, et Tallinn vaatab iga päevaga ikka rohkem ja rohkem mere poole.

Vahepealne suur majanduslangus peatas rannaäärsed ehitused ning see on Tallinna linnaplaneerimise ameti juhtaja Anu Hallik-Jürgensteini sõnul hea.

„Võibolla on see isegi hea, et linna mereäärsete alade arendamine ei käi ülepeakaela, sest nii saab vältida ka suuremaid prohmakaid ja kõik asjast huvitatud pooled võivad oma arvamuse välja öelda,“ nägi Hallik-Jürgenstein majanduslanguse tekitatud seisakus ka häid külgi.

Linna merele avamise kontseptsioon on igal juhul jõus, kinnitas Hallik -Jürgenstein ning ühel päeval pannakse nurgakivi ka uuele raekojale, mis peab kerkima linnahalli kõrvale mere äärde. Selleks ajaks on loodetavasti restaureeritud linnahallgi, mis on linnale väga vajalik kultuurirajatis ja võimaldaks Tallinnas korraldada suuri rahvusvahelisi konverentse.  

„Kalaranna kandi mereäärse ala arengule annab kindlasti suure tõuke sel suvel algav Kalaranna tänava rajamine,“ arvas Hallik-Jürgenstein.

„Kui maaomanikud näevad, et linn on hakanud tõsiselt omalt poolt panustama, võivad õige varsti kerkima hakata ka rajatised, mis on detailplaneeringutes paika pandud, aga mille ehitamine on venima jäänud.“