"Tänapäeval on arstidel suured võimalused inimesi seksuaalhäirete puhul aidata. Vahel võib tekkida käega löömise tunne, et jätan parem seksimise maha ja hakkan marke koguma, nagunii miski ei aita. Kunagi ei maksa kaotada lootust, me saame teid alati aidata," lohutas Eesti juhtiv seksuoloogi Imre Rammu Pealinnale antud intervjuus.
Tema sõnul on tänapäeval meestel on raskusi orgasmini jõudmisega, seevastu vanasti tegi palju enam muret enneaegne seemnepurse.
Kuidas mõjutab pikk valge aeg inimese seksuaalelu? Valitseb ju ettekujutus, et seksitakse ikka pimedas.
On olemas niisugune aine nagu melatoniin, mis inimese peaajus une ja ärkveloleku protsessi juhib ning selle nivoo on seotud suguhormoonide ja teiste bioaktiivsete ainete toimimisega. Kui taevas on tumedam, siis on inimese organismis melatoniini rohkem ja see paneb meid pigem unenägusid vaatama kui seksima.
Teine aspekt on, et suvel esineb muidki vahetuid stiimuleid, inimestel on vähem rõivaid. Kasukasse riietatult ei pruugi naine olla erootiliselt nii mõjuv kui miniseelikus.
Inimeste käitumist mõjutab seegi, et on puhkused ja vaba aega on rohkem. Pluss veel kui mõelda depressioonidünaamikale, siis depressioone kipub olema rohkem sügisel, kevadel ja talveperioodil. Kui inimene on depressiivne, siis ei taha ta seksida. Suvel kõneleb aga kõik seksimise poolt.
Kas me võime öelda, et noorte meeste tervis on halvem kui näiteks kümme aastat tagasi? Kas selle tõttu võib kannatada ka seemnevedeliku kvaliteet?
Mul puuduvad andmed, et teha üldistusi noorte meeste tervise kohta aga seemnevedeliku kvaliteedi juures on üks oluline tegur ka läbi põetud suguhaigused.
Kui ollakse ikka koguni mitu suguhaigust läbi põdenud ja haigusi pole õigeaegselt välja ravitud ka, siis selle tulemusel suureneb kindlasti viljatuse risk. Lisaks on oma roll igasugustel kemikaalidel – polümeersetel materjalidel, millel on selline naissuguhormoonidega sarnane toime. Kui kogu aeg kile sisse võileiba pakkida ja plastikpudelist peale rüübata, siis saab organism ikka osa sellest polümeersest materjalist kätte. Aga samas on uuritud võrdlevalt ka seemnevedeliku kvaliteeti ja peab ütlema, et Eestis ei olegi asi nii hull, kui näiteks meie naabruses Põhjamaades. Meie olukord on veidi parem, seni veel.
Võibolla oli selle uuringu sihtgrupp selline, et polümeeride teema ja kõik muu säärane ei olnud jõudnud neid veel kuigi palju mõjutada. Vorst keerati ikka vanasti paberi sisse ja joogid olid klaaspudelis. Tõsi küll, igasuguseid herbitsiide ja kõikvõimalikke muid asju, mis võisid ka seda mõjutada, on meil olnud ikka, aga vahepeal oli niisugune vaesem periood, kus põllumehel polnud võimalik hulgaliste kemikaalidega põldu kostitada.
Teiselt poolt on tunda ka mõningat teadlikkuse tõusu. Ega need mahetoodangu letid ja mahepoed meil väga kurvas seisus ju ei ole, nad pole ostjate puudusega väga kimpus.
Noorte meeste terviseteadlik käitumine on paranemas. Meie kergliiklusteed on kohati üsna hea koormusega. Eks sellelgi on oma mõju.
Kui mõelda veel keskkonnale, siis näiteks üks sõiduauto Volga, mis omal ajal sõitis pliid sisaldava bensiinga, suutis saastada enam kui 10 võimsat Mercedest.
On räägitud ka sellest, et Eestis on maailma puhtaim õhk. Nii olevat leidnud mõned aastad tagasi tehtud WHO uuring. Peale Eestit tuli teisele kohale Mauritius ja siis vist Kanada. Kui selle põhjuseks peaks olema kiratsev tööstus ja väike rahvaarv, siis ei teagi kas selle üle väga rõõmustama peaks.
Millele mehed peaksid tähelepanu pöörama, et olla seksuaalselt heas vormis?
Üks osa on sellel, et toitumine võiks olla mitmekülgsem. Siis oleks hea, kui ilma peeglita oma tilli ka ikka näeks. Ehk teiste sõnadega: kõhul ei tohiks lasta suureks kasvada. Ühel hetkel võib see hakata ainevahetust segama ja hormonaalset talitust ka, rääkimata sellest, et võivad tulla diabeet ja kõik muud hädad, mis ülekaaluga kaasnevad. Ka veresoonkonna haigused.
Seksuaalsuse puhul on tähtis ka, et sinna väiksesse vaagnasse see veri kohale jõuaks. Et voolikud ei oleks umbes. Vahel ei aita siis toruabi ka. Ei seksuoloog ega toruabi.
Ütleme siis, et teadlikkus on mõnevõrra tõusnud. Päris lollide küsimustega, millega tuldi 20 aastat tagasi, enam seksuoloogi poole ei pöörduta või pöördutakse suhteliselt harvem.
Rohkem probleeme on sellega, et meestel on seksimise soov kasin, mis ei olnud varem ütleme väga traditsiooniline probleem. Suhteliselt enam tuleb ette sedagi, et meestel on raskusi orgasmini jõudmisega. Enne oli põhiprobleemiks enneaegne seemnepurse, nüüd ei jõuta pärale. Selle põhjuseks võib pidada tervise halvenemist. Kui organism on enam-vähem trimmis, siis on põhjust oletada, et ka seksielu läheb paremini.
Kui palju sõltub seksi puhul inimese vaimsest tervisest? Inimese häälestusest, meeleolust?
Inimeste töökoormus on suuremaks muutunud. Vanal hallil ajal jäi töökohal plats puhtaks, kui kell kukkus, nüüd põrutab nii mõnigi tööd teha poole ööni välja. Aga inimese energeetiline ressurss on ikkagi piiratud. Kui sa ennast tööga väga ära tapad, nii kehaliselt kui ka närvisüsteemi, siis ei jää selle voodi jaoks enam midagi suurt järgi peale soovi magada. See on üks aspekt. Aga meil on siin igasugused majanduslikud mullitused ja masud olnud.
Ning sellest tulenevate psüühiliste probleemide foonil oli ja on neid seksuaalprobleeme ka natukene enam.
Masu ajal muutub probleemide profiil. Keset õitsengut aga tuleb rohkem suguhaigustega tegeleda.
Millised suguhaigused praegu liikvel on?
Midagi väga eksootilist ei ole. Ikkagi sellised asjad nagu klamüdioos, gonorröa, ega süüfilist ka just väga vähe ei ole. Trihhomoonast on vähemaks jäänud. Ma ei tea, kas talle ei meeldi e-ained või miski muu, aga teda tuleb diagnoosida väga harva võrreldes varasemaga. Natukene on seksuaalkäitumine vastutustundlikumaks läinud.
Mingeid edusamme on selles osas siiski saavutatud. Aga inimestel on ikka enda suhtes optimistlik kriitikavaba hoiak, et ega minuga ei juhtu ja et minu partneril on ainult veel üks partner. Ja sellel teisel partneril on ainult veel kaks. Mis seal ikka peljata. Ja hea sugupuu ka, ei saa ju midagi juhtuda!
Omaette teema on muidugi Hi-viirus, millest on viimasel ajal väga palju räägitud. Seda esineb küll palju vähem kui traditsiooniliste suguhaiguste tekitajaid, aga selle võib saada nüüd külge saada ka tavapärase heterosuhte korral, see ei pesitse enam ainult homoseksuaalide ja narkomaanide nišis.
Kas peaks lööma häirekella?
Eks alati on vaja ka seda, sest paremaks saab asju muuta kogu aeg. Terviseõpetus koolides on andnud siiski mõningaid positiivseid tulemusi. Näiteks kui me räägime kas või viljatusest ja sellest, et suguhaigused on hästi sageli selle viljatuse põhjuseks.
Suguhaigusi põdenud inimrühma suurema tähelepanu alla võtmine tooks iibe tõstmisel endaga kaasa paremaid tulemusi kui see, et loota homoseksuaalide „ümberkasvatamise“ läbi iivet tõsta.
Kas prostitutsioonil on ka mingi osa suguhaiguste levimisel?
Selliseid prostituute on ikka väga vähe, kes on valmis ilma kummita seksima.
Kas te pooldate seda, et prostitutsioon kui teenus on olemas ja kõigile kättesaadav?
Ma suhtun asjasse pragmaatiliselt. Muidugi, see, mis Rammul arvab, ei oma ju mingit tähtsust. Ajaloost teame, et prostitutsiooni on püütud reguleerida küll surmanuhtlusega, küll väljasaatmisega ja jalapakkudega. Mitte miski pole aidanud. Naiivne on loota, et mingi praegune tuliuus seadus suudaks siin midagi paika panna.
Pigem tuleks tegeleda prostituutide seksuaalse harimisega, nende psüühiliste probleemidega. Ja muidugi peab tegelema sellega, et kliendi ja prostituudi vahele ei tuleks mingi vahendusstruktuur ehk inimkaubanduse aspekt. Ja muidugi on alaealised see teema, millega prostitutsiooni puhul peab ilmtingimata tegelema.
Kas on parem kui on mitu seksuaalpartnerit või on psühholoogiliselt kergem prostituudi juures asi ära ajada – jääb vähem hinge vaevama?
Oleneb suuresti inimestest. On öeldud, et kui pole armukadedust, siis pole ka armastust ja eks selles ikka tõde on. Vähe on inimesi, kes suudavad leppida, et tema partneril on teisi partnereid ehk üleaisalöömistega. Ja kui nad isegi suudavad, siis ühel hetkel võib juhtuda niiviisi, et süütust üheöö suhtest areneb välja püsiv suhe.
Ja nii sul ühel hetkel ei ole enam partnerit, kui sa oled väga tolerantne tema üleaisalöömiste suhtes. Umbes nii, et ei viitsi ise selle seksivärgiga jamada ja delegeerime ülesande kellelegi teisele. Aga niimoodi võtab keegi ühel hetkel sinu partneri päriselt üle.
Siis oleksid prostituudid parem variant?
Ilmselt küll. Kindlam rida.
Kas meil lüüakse üleaisa rohkem kui Soomes-Rootsis?
2001. aasta võrdleva uuringu põhjal tuli tõepoolest välja, et tol hetkel oli Peterburis ja Eestis seksuaalpartnereid rohkem kui Põhjamaades. Tegu oli tõenäoliselt seksuaalrevolutsiooni järellainetusega. Põhjamaades oli suurem seksiõhin juba raugenud ja see suur vabadus ära tunnetatud. Kuidas praegu on, seda pole viimasel ajal uuritud.
Ühe nõuandla kogemuste põhjal on raske midagi põhjapanevat öelda, uuritavate arv peaks olema palju suurem.
Millal on oodata uut võrdlevat uuringut?
Meil oli Eesti Akadeemilise Seksuoloogiaseltsi suveseminar doktor Noormanni juures, kus me muuhulgas võtsime teemaks, et pole tükk aega sellist uuringut tehtud, et äkki leiab mingi raha ja rühma entusiaste, kellega seda asja korraldada. Soome uuringute tegijaga on meil püsikontakt, siis võiks teha taas naabermaadega võrdluse andmaks hinnangut, mis vahepeal saanud on.
Mida soovitada neile, kes ei tunne mingil põhjusel seksimisest mõnu?
Ka tänapäeval on kahjuks nii, et kellel juba häda küljes, sel kulub julguse kogumiseks vahel aastat paar, mõnel rohkemgi. Ühtpidi toidab seda lootus, et äkki läheb häda iseenesest üle, aga ka hirm, et keda ma seal nõuandla koridori peal võin näha. Aga ega seda pole mõtet karta. Ka siin, meie arstlikus perenõuandlas käivad inimesed väga erinevate probleemidega.
Kes tuleb jahipüssi luba taotlema, kellel on unehäired. Ei tasu mööda seinaääri hiilida ja põdeda. Tänapäeval on arstidel suured võimalused inimesi seksuaalhäirete puhul aidata. Vahel võib tekkida käega löömise tunne, et jätan parem seksimise maha ja hakkan marke koguma, nagunii miski ei aita. Kunagi ei maksa kaotada lootust, me saame teid alati aidata.
