Eesti kaevandused, sealhulgas Eesti Energia kaevandused hävitavad vett iga aasta sama palju, kui jätkuks aastas viiele miljonile inimesele, sest keskmiselt pumbatakse aastas põlevkivikaevandustest välja kakssada miljonit kuupmeetrit vett. 

Igal aastal saastatakse Eesti Energia poolt Pirita jõe suurune kogus põhjavett.

Kui täna saatis Eesti Energia välja reklaamihõngulise pressiteate odomeetriga, kust nähtub palju väärtust loob Eesti Energia igas sekundis, siis tuletame mõtlevale lugejale meelde palju kahju  – nii majandus kui keskkonnakahju loob  Eesti Energia.

* Kaevandused hävitavad vett iga aasta sama palju, kui jätkuks aastas viiele miljonile inimesele, sest keskmiselt pumbatakse aastas põlevkivikaevandustest välja kakssada miljonit kuupmeetrit vett.  Igal aastal saastatakse Eesti Energia poolt Pirita jõe suurune kogus põhjavett  Arvestades, et puhas vesi on tulevikumaailmas suurim rikkus, tekib küsimus, miks Eesti ei võiks säästlikumalt kaevandada.

* Kui allmaakaevandamisega hõlmatud maa-ala pindala on Eestis lausa 294 km2, siis langatustega ala suurus on 106 km2.

* Kogu Ida-Virumaal tarbitakse kaevanduste tõttu liigselt sügavaid põhjaveekihte, mille tõttu võib puurkaevudesse tungida ka soolane merevesi.

* Kaevandused ohustavad joogivett ka pärast sulgemist. Põlevkivi kaevanduskäikudesse valgunud põhjavesi kontakteerub käikude loomisel sulfiidsetest mineraalidest moodustunud sulfaatidega ja muutub joogikõlbmatuks. Vanades kaevanduskäikudes võib leida kuni 2 g/l sulfaatide kontsentratsiooniga vett. Looduslik sulfaatide sisaldus kaevanduspiirkonna paekihtide põhjavees pole suurem kui 0.01 g/l.

* Põlevkivienergeetika ja -tööstuse tekitatud pindmine reostus tungib ka sügavamatesse maapõuekihtidesse rikkudes nendes sisalduvat senini joogikõlblikku põhjavett. Reostuse levikut võivad soodustada lõhkamistööde tagajärjel veepidemetesse tekkinud või seal laienenud praod, samuti kaevanduspiirkonda rajatud arvukad tehnilised ja uurimispuuraugud ning šahtid.

* Kaevanduste tõttu hävivad taimed. “Eestis ohustavad taimerikkust kõige rohkem kaevandus- ja kuivendustööd,” kinnitab botaanik Urmas Laansoo, kelle sõnul on Eestis selle tulemusena ohtu sattunud mitmed taimeliigid.

* Kaevandused hävitavad ka väärtuslikud sood. Soode hävimise ilmekas näide on Sirgala või Narva karjääride laiendamine Puhatu soostikus, kus pealmaa kaevandamine on toimunud umbes 120 km2 suurusel alal. Karjäärid on laienemas ja alal enne asunud soid seal enam ei ole. Varasemad allmaa kavandamised on aga kaasa toonud maa langatusi kohtades, kus maa all asunud kaevanduskäik on kokku varisenud.

* Eesti kasutab endiselt robustset koloniaalmajandust, kus kogu loodusressurss kasutatakse kiiresti ära, et saada võimalikult suurt kasumit,» on kritiseerinud Eestimaa Looduse Fondi juht Jüri-Ott Salm põlevkivi kasutamist Eestimaal. Õlitootmisest saadavate suurte kasumite nimel solgitakse järgmistel aastatel seega üha enamate eestimaalaste õhku ja joogivett, ohtu võib sattuda kogu Pandivere vesistu. Peagi lubab riik maa alt välja tuua ka varem kõlbmatuks tunnistatud põlevkivi.

Eestimaa Looduse fondi looduskaitseekspert ja juhatuse esimees Silvia Lotman ütleb, et põlevkivienergia tootmine on otseselt korrelatsioonis keskkonnasaastamisega. „Mida rohkem põlevkivienergiat toodetakse, seda suurem keskkonnakahju sellel on. Eesti Energia arengukava ja keskkonnakahju analüüsist tuleb välja, et majanduskasvu suurenedes kahjud ka suurenevad. Paraku ei oska keegi hinnata kaudseid kahjusid tervisele, elukeskkonnale ja kliimale,“  ütleb Lotman, et see on kahe teraga mõõk ning soovitab riigil energia tootmiseks kasutada mittefossiilseid kütuseid.