“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
Gorbatšovi ja Bushi salalepe pidi Eesti taasiseseisvumise välistama (0)
23. august 2014

Ajal, mil Nõukogude liit tühistas MRP salaprotokollid, sõlmisid selle liider Mihhail Gorbatšov ja USA president George Bush uue salalepingu, et USA Eesti iseseisvumist ei toeta. 

Balti keti 25. aastapäevale pühendatud uus film «Balti passioon» Toomas Lepalt kirjeldab värvikalt Balti keti korraldamislugu ja selle mõjusid mujal maailmas.

“Kui Lääne suurriikidel oli valida, kas suur Nõukogude Liit või väike Baltikum, siis olid nad valiku meie kahjuks juba teinud,” meenutab filmis linnapea ja toonane Rahvarinde eestseisuse liige Edgar Savisaar.

“Olin ju küll kohtunud USA president Bushi jt maailma tipp-poliitikutega, kelle üleskutse oli, et ärge Gorbatšovi paati ka nüüd väga kõigutage. Meil oli seepärast vaja endast märku anda nii, et see jõuaks ka kohale.”

“Balti keti ajal küsiti minult Ameerikas, et kui palju vabadust me siis tahame,” rääkis Rahvarinde eestseisuse liige Mati Hint. “Umbes nagu vabadus oleks mingi protsentide kauplemise küsimus. Vastasin Endel Lippmaa sõnadega, et nii palju, kui võimalik.”

Läänemaailm oli uuendusmeelsest Gorbatšovist vaimustuses ega soovinud, et keegi tal tooli kõigutaks. “Ihukarvad tõusevad siiani püsti, kui ma meenutan, kuidas kõrvuti istuvad Gorbatšov ja Saksa kantsler Kohl meie poole kõverat sõrme vibutasid, et ärge te väikesed inetud pärdikud ilusat asja ära rikkuge,” rääkis filmirežissöör Peeter Simm.

Aega väga vähe

Kõige selle pärast olid Balti ketiga algatatud muutused maailmas lausa uskumatud. “1989. aastal saavutasime selle, milleni maailma välispoliitika pole tänase päevani jõudnud,” lausus taasiseseisvumise ajal Moskva MRP komisjonis töötanud Igor Gräzin.

“Ei usu, et selline jõupingutus enam kunagi võiks aset leida. Kindlasti teadis nõukogudemaa liider Mihhail Gorbatšov, et Balti kett on tulemas, kuid seda, et see kujuneb nii suureks nõukogudevastaseks meeleavalduseks, ta ei aimanud.”

Juunis 1989 Eesti delegatsiooniga kohtunud Gorbatšov rääkis Savisaarele. “Ärge kaotage pead ega eemalduge maast ja rahvast. Me leiame lahenduse, ärge ise rabelege.”

Hetk hiljem ütles Gorbatšov kogu delegatsioonile. “Kui keegi ütleb lahti sotsialismist, nõukogude võimust, siis sellest ei tule midagi välja – rahvas seda kahtlemata ei toeta.”

Ka paljud iseseisvuse eest võitlejad ei uskunud, et 600 kilomeetrit on võimalik kätest kinni hoidvate inimestega ühendada. “Kui Savisaar tuli Balti keti mõttega, olin esimesel hetkel kindel, et see on utoopia,” tunnistas kunagine Rahvarinde eestseisuse liige Marju Lauristin.

Kunstnik Heinz Valk arvas, et idee võib ju võimatu olla, kuid just seepärast selle teoks teemegi.

“Mina aga ei arvanud, et see võimatu on,” lisas Savisaar. “Olin kindel, et kui me ise mehed oleme, võime Balti keti teoks ka teha. Ja me tegimegi.”

Aega Balti keti korraldamiseks oli väga vähe, vaid viis nädalat. Sel ajal polnud Balti riikides veel internetti ega laialdaselt levinud mobiiltelefone. Ometi sai võimatuks peetu teoks.

“Balti keti juures tuleb esile tuua Rahvarinde meeletut organisatsiooniluist võimekust,” tunnustas Gräzin

Suur risk veresaunaks

“Balti keti Eesti peakorraldaja Andrus Öövel oli alguses suures mures. Ütlesin, et ära pabista, küll rahvas tuleb,” meenutas Rahvarinde eestseisuse liige Lembit Koik. “Näe, jäime kõik ellu, meid ei tulistatud. Võib-olla tõesti oli Gorbatšov andnud käsu meid ära tappa.”

“Kõik sellised ettevõtmised on seotud riskiga,” lausus Savisaar. “Need võivad lõppeda nii, nagu meil, või nii, nagu lõppesid 1956. aastal Ungaris ja 1968. aastal Tšehhoslovakkias.”

Nõukogude liidri Mihhail Gorbatšovi kauaaegne nõunik Anatoli Tšernajev kirjutas Balti keti järel oma päevikusse. “Nende lahkumist Nõukogude Liidust saab takistada ainult tankidega.”

Varem aga oli ta kirjutanud “Kardan, et tulemas on 1968. aasta Tšehhoslovakkias. Mihhail Sergejevitš peab tegema valiku.”

“Pärast 1991. aasta jaanuari veriseid sündmuseid Vilniuses kirjutas Tšernajev kuueleheküljelise lahkumisavalduse, kus tõi põhjusena välja ka Gorbatšovi ebaadekvaatsed reageeringud sündmustele Baltimaades,” ütles ajaloolane Küllo Arjakas. “Nõunik leidis, et pärast Balti ketti oleks pidanud olukorda seal teises valguses vaatlema, mitte kasutama traditsioonilisi jõuvõtteid.”

UNESCO tunnustus

1989. aasta detsembri lõpus on Kreml tühistamas Molotov-Rippentropi pakti (MRP) salaprotokolle, siis mõned nädalad varem sünnib Gorbatšovi ja USA president George Bushi vahel Malta kohtumisel uus salalepe.

“Ühendriigid lubasid, et nad ei toeta Baltimaade iseseisvust ja Gorbatšov ei kasuta Baltimaades vastutasuks jõudu,” selgitas Hint. “Oli õnn, et me ei teadnud, et meil pole Läänes praktiliselt mingit toetust.”

1989. aastal toimunud Balti kett kuulub koos fotode, dokumentidega ja sündmust kajastava filmikroonikaga UNESCO maailma mälu registrisse.

“Registrisse saamine on keeruline,” nentis filmis UNESCO nõukoja liige Mari Siiner. “Dokumendid peavad kajastama tõesti maailma ajaloos üliolulist sündmust, mis on muutnud inimkonna ajalugu. Balti keti juures oli tähtis, et see oli just vägivallatu ettevõtmine. Vägivallatu eri riikide ülesastumine ebaõigluse vastu.”

Siineri sõnul hakkasid pärast Balti ketti sündmused arenema tohutult kiiresti. “See oli murranguline sündmus, mille järel kogu maailm hakkas muutuma.”

Kataloonia loodab iseseisvuda Balti riikide eeskujul

“Korraldasime Balti riikide eeskujul inimketi, sest Balti kett täitis oma eesmärgi,” rääkis Kataloonia rahvusassamblee president Carme Forcadell.

“Balti kett on mõjutanud arvukaid inimkette maailmas, mis on sama pikana või pikemana aastaid hiljem maailmas toimunud,” lausus ajaloolane Küllo Arjakas.

2013. aastal korraldasid Hispaania võimu alt vabaneda soovivad katalaanid Balti riikide eeskujul inimketi. “See on tõsi, et meie inspiratsioon tuli Balti ketist,” ütles Forcadell. “Eriti sellepärast, et see saavutas oma eesmärgi. Meie tegime 400 km pikkuse inimketi, et läbida kogu maa.”

“Sarnased inimketid Kataloonias jm võiksid anda tulemusi, sest need on rahumeelsed, rahvast kaasa haaravad ja neil on võimetõmmata maailma tähelepanu,” lausus filmis linnapea ja endine Rahvarinde eestseisuse liige Edgar Savisaar.

Vaata filmi!

Balti passioon esilinastus TV3 23. augustil kl 14.05
 
Tallinna TVs  24. Augustil kl 12.20 millegi pärast nime all Balti loorberid
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.