"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
ÜHA VÄHEM TÖÖKÄSI: Väljaränne suretab majandust ja toob pruudipõua (0)
25. august 2014
Ainu Nurmeleht on oma talus aastaid tootnud tervislikku kitsepiima ja sellest valminud kohupiima. Tema koduküla aga tühjeneb ning talutööd oskavaid abilisi pole enam kusagilt võtta. Nii peab ta kõrgest east hoolimata oma kitsede ja lammastega üksi ha

15-74-aastaste tööealiste inimeste arv on aastatuhande algusega võrreldes kahanenud rohkem kui 80 000 ehk juba ligi Tartu-suuruse linna võrra.

Statistika näitab, et kui aastal 2000 oli tööealisi Eestis üle miljoni, 1 075 100, siis tänavu samal ajal vaid 991 300. 13 aastaga on riik kaotanud 83 800 tööealist inimest. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmeil on tööhõive vähenemise üks peapõhjusi väljaränne.

Eesti hakkab vajama pruudilaevu

«Töövõimelise elanikkonna vähenemine on alati halb,» nentis majandusgeograaf Hardo Aasmäe. «Miks? Ühiskonna ressurss jääb väiksemaks, sest uusi väärtusi loob ju vaid töötav inimene.» Millega Eesti oma riiki üles ehitab, kui järjest vähem on nii töötajaid kui ka tarbijaid, kes kaupu ostaksid?

Kõige tähtsam küsimus on aga Aasmäe sõnul see, kes riigist välja rändavad. «Kui tegu on inimestega, kes siirduvad välismaale õppima eesmärgiga pärast tagasi tulla, on see positiivne,» rääkis Aasmäe. «Kui aga välja rändavad sünnitusealised naised, on asi väga halb. Sündimus oma riigis väheneb veelgi ja naised tuleb tulevikus importida. Tekib pruudipuudus! Kui oma küla tüdrukuid pole enam võtta, tuleb tuua naaberkülast.»

Aasmäe tõi näiteks 1930ndate Austraalia, mis hakkas soosima noorte naiste väljarännet Euroopast. «Euroopast saabunud laevu kutsuti toona lausa pruudilaevadeks,» rääkis ta. «Minu jaoks ongi väljarände juures iibeprobleem kõige murettekitavam.»

Ilmselt võib potentsiaalsete pruutide väljarändega seostada ka jätkuvat negatiivset iivet. Eriti kiiresti on sündide arv langenud viimasel kolmel aastal. Nii näiteks sündis statistikaameti andmeil mullu enam kui 2000 last vähem kui 2010. aastal.

Et tööjõupuudus on saanud probleemiks kõigil tegevusaladel ka maal, seda kinnitab maaülikooli 2012. aasta uuring. «Võrreldes Põhja-Eesti ettevõtjatega oli kõigil teiste piirkondade ettevõtjail probleeme tööjõu kättesaadavusega,» seisab uuringus.

Raplamaa talunik Ainu Nurmeleht kurtis nii töökäte puuduse kui ka toodangu ülejäägi üle, sest külad on inimestest tühjaks jooksnud. «Olen meie kandi viimane põlistalunik! Kõik on tühi! Vaid mõni talu on jäänud suurema tee äärde,» rääkis eluaeg loomapidamisega tegelenud Nurmeleht. «Kuid maal oleks tööd küll neile, kes vaid käsi mullaseks teha ei karda!»

Töökäte ja tarbijate puuduse tõttu on Nurmeleht talutegemisi mitu korda koomale tõmmanud. Kui aastaid tagasi oli tal laudas loomi paarisaja ringis, siis praegu on jäänud 49 lammast ja seitse kitse. Tervislik kitsepiim ja kohupiim jääb aga nüüdki tihti asjatult ostjaid ootama.

«Maainimestel pole ju raha!» ütles Nurmeleht. «Küla tühi, ostjaid pole! Pealegi on praegu loomade tapamajja viimise tasu nii kõrge, et enamus tulust lähebki selle peale. Nii et loomi ei tasugi pidada, tapamajad koorivad tulust kaugelt üle poole endale! Kel vähegi võimalik, viib loomad teiste riikide tapamajadesse, kus tasud märksa madalamad.»

Hiljutised sanktsioonid ei luba loota ka paremat tulevikku. «Nüüd on põllumajandustoodete realiseerimine veelgi raskem! See on poliitikute tööpraak!» oli taluperenaine nördinud.

Usaldusväärsete töökäte puudus on Nurmetalu sõnul paljuski ka alkoholi süü, mis külamehi kimbutab. «Vanasõnu tuleks austada ja meeles peaks pidama, et viin pole joomiseks, vaid arstirohuks!» rõhutas taluperenaine. «Maal peab olema töömees nagu orkester!»

Võõrtööjõu asemel hinnakem rohkem omi

Mullu rändas välismaale tööd otsima hinnanguliselt 23 000 Eesti elanikku, neist kaks kolmandikku Soome. Kümne aastaga on välisriigis tööl käijate arv aga neljakordistunud, mistõttu on poliitikud väljarände korvamiseks pakkunud võõrtööliste importi teistest riikidest.

Ametiühingud seisavad odava lihtööjõu massilise sissetoomise vastu, nõudes hoopis oma riigi olukorra realistlikumat hindamist.

«Massiline võõrtööjõud ei anna majandusele midagi juurde, pigem võib see kohalike palku veelgi langetada,» rääkis ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson. «Ennekõike tuleb hoida töökäsi Eestimaal. Kõik inimesed on meie väikeses riigis väga vajalikud.»

Petersoni sõnul on riigi ülesanne pakkuda inimestele tööd, mis võimaldab inimväärselt ära elada. «Kuid et seda edukalt teha, peab riik ennekõike probleemi tunnistama ning sellesse murelikult ja tõsiselt suhtuma. Ehk siis soovima inimeste tegelikust olukorrast aru saada,» rääkis Peterson. «Kui palgaks on 500 eurot, tuleb mõelda, mis aitaks selles sektoris palku tõsta. Valitsus peaks välja töötama selge tööhõive- ja struktuuripoliitika. Alustada tuleks monitooringust, mis eri majandussektorite plussid ja miinused selgelt välja tooks. Sealt saaks juba edasi minna ja tulukamaid majandussektoreid sihikindlamalt arendada. Nii saaks inimestele kodumaal paremat palka maksta ja vajadus paremat palka otsides välja rännata kaotaks oma mõtte.»

TNS Emori 2013. aasta üle-eestilise uuringu andmeil kaalub välismaale tööle minekut iga kaheksas palgatööline ehk kokku 65 000 palgatöötajat. Emori juhtiv-eksperdi Mari-Liis Eensalu sõnul on tegemist ennekõike inimestega, kes otsivad paremat palka ja võimalust ots otsaga kokku tulla.

Töökäte puudus viib omakorda allakäiguspiraalini – kui töötajaid on üha vähem, siis on üha vähem ka tarbijaid, kes töötajate tehtud kaupu ostaksid. Teiseks – kuna riigi tulud sõltuvad just tööjõumaksudest ja sotsiaalmaksust, siis töötajate arvu vähenemine vähendab ka riigieelarve tulusid. Töökäte vähenemise tõttu jääb üha vähem raha, et maksta pensione ja toetusi või ehitada teid.

Ettevõtjad ei taha uusi töötajaid palgata

Ettevõtted hoiavad kulusid kokku ja ei palka uusi inimesi, samas kummitab Eestit pikaajaline tööpuudus, millega riik ei tegele.

Swedbank Eesti peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul tuleb tõsiselt tegeleda pikaajaliste töötute ümberõppe ja tööturule tagasitoomisega. «Praegu otsib tööd ligikaudu 12 000 inimest, kes on ametlikust tööst olnud eemal juba üle kahe aasta,» nentis ta. «Mida kauem on inimene ilma tööta, seda raskem on teda ka tööturule tagasi tuua.»

Ühtaegu pikaajalise tööpuuduse probleemi süvenemisega jätkub Eestis töökäte vähenemine.

«Tööhõive vähenemine jätkub,» lausus Mertsina. «Selle taga on nii negatiivne rändesaldo (ehk väljaränne) ja negatiivne loomulik iive kui ka ettevõtete püüdlused ohjeldada oma tööjõukulude kasvu. Seetõttu on ettevõtted võtnud tööle üha vähem uusi töötajaid. Tööturule siseneb üha vähem inimesi ning elanikkond vananeb, millega suureneb ülalpeetavate hulk tööealiste inimeste suhtes.»

Statistikaameti hinnangul on Eesti järk-järgult jõudnud kahaneva tööjõu tingimustesse. Mulluse teise kvartaliga võrreldes oli tänavu tööga hõivatuid 8000 võrra vähem. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel vähenes tööhõive nii väljarände kui ka majanduslikult mitteaktiivsete inimeste hulga kasvu tõttu.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.