"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Rahvastiku tervise arengukava elluviimine maksis mullu üle 935 miljoni (0)
27. august 2014

Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 (RTA) aasta aruande järgi olid eelmisel aastal tervisevaldkonna suuremad ülesanded terviseteenuste kättesaadavuse ja teenuste kvaliteedi parandamine ning sõltuvusainete tarvitamise ennetamine, arengukava elluviimiseks kulus mullu üle 935 miljoni euro.

Sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimaluste valdkonnas 2016. aastaks seatud eesmärke ja nende täitmist hinnates võib positiivsena välja tuua, et 2012. aasta andmete seisuga on laste suhtelise vaesuse määra 2016. aastaks seatud sihttase saavutatud, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile. Samuti võib positiivsena välja tuua, et läinud aastal jõuti lähemale pikaajaliste töötute ja suitsiidide suremuskordajatega seotud eesmärkidele. Samas on vaja endiselt jätkata panustamist nii 2016. aastaks kui ka 2020. aastaks seatud eesmärkide saavutamisse.

Laste ja noorte tervisliku arengu valdkonnas on 2016. aastaks seatud viiest eesmärgist saavutatud kaks, milleks on kuni 19-aastaste laste ja noore suremuskordaja langus ning kuni 19-aastaste vigastussuremuse kordaja langus, ligilähedaselt ka imikusuremuskordaja langus. Samas on märgata kuni 19-aastaste laste ja noorte psüühika- ning käitumishäirete esmashaigestumise kordaja kasvu 100 000 elaniku kohta, kuigi seatud eesmärgi täitmiseks oleks vajalik nimetatud näitaja langus.

Tervist toetava elu-, töö- ja õpikeskkonna valdkonnas 2016. aastaks seatud kaheksast eesmärgist on saavutatud kaks – nõuetele vastava joogiveega varustatud rahvastiku osakaal ja peenosakeste aastakeskmine kontsentratsioon – ning soovitud suunas liiguvad veel kaks näitajat, milleks on surmaga lõppenud tööõnnetuste arv ja toidutekkelised nakkushaigused. Vastupidises suunas ehk seatud eesmärgist kaugemale liiguvad aga suremus hingamiselundite haigustesse ja tööõnnetuse tagajärjel kaotatud tööpäevade arv.

Tervisliku eluviisi valdkonnas on 2016. aastaks seatud kaheksast eesmärgist saavutatud kolm,  -HIV-nakatunud rasedate osakaal kõigist rasedatest, surmaga lõppenud vigastuste arv ja joobes juhtide osalusel toimunud õnnetustes hukkunute arv. Samuti on vähenenud uute HIV-i nakkusjuhtude arv 100 000 elaniku kohta. Problemaatiliseks võib pidada aga näitajaid, mis on seotud ülekaalulisuse ja rasvumisega, kuna nimetatud näitajad liiguvad soovitud suunale vastupidiselt.

Tervishoiusüsteemi arengu valdkonnas on 2016. aastaks seatud viiest eesmärgist saavutatud kolm, nendeks on arstide arv 100 000 elaniku kohta, rahulolu arstiabi kvaliteediga ja leibkonna kulutuste osakaal tervishoiu kogukuludest. Samas on eesmärgist võrdlemisi palju puudu õdede arvus 100 000 elaniku kohta ja rahulolus arstiabi kättesaadavusega. Siinjuures on eriti muret tekitav õdede arvu vähenemine 100 000 elaniku kohta 2012. ja 2013. aastal.

HIV-i leviku tõkestamise ennetustegevus on olnud positiivne. Võrreldes 2007. aastaga vähenes läinud aastaks uute HIV-nakkuse juhtude arv pea poole võrra. Nakkuse levik on enim vähenenud nooremates vanuserühmades, kuigi võrreldes 2012. aastaga juhtumite arv veidi kasvas. HIV-i nakatunute arv on Eestis jätkuvalt üks Euroopa Liidu kõrgemaid. Eelmise aasta lõpus oli Eestis 8702 HI-viiruse kandjat ja 414 aidsihaiget. Aruandes rõhutatakse, et lähima kümne aasta jooksul saab HIV-ist Eestis üks olulisim haiguskoormuse põhjustaja. HIV-i nakatumise langustendentsis püsimiseks tuleb jätkata ennetus- ja ravitegevust ning pidevat testimist.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.