"Eestis on kindlasti palgatõusuks ruumi, kui võetaks vähem kasumit," kommenteeris majandusekspert ja maksundusõppejõud Paul Tammert eile Eesti ametiühingute eestvõttel korraldatud majandustegelaste arutelu. "Kui suurt või väikest palgatõusu Eesti majandus kannatab?"

“Eestis paistab üldiselt selgelt silma ühelt poolt rikkuse eelistamisega ehk tänavapildi uhkete autodega ja teisalt hulga miinimumpalgaga inimeste poolest,” ütles Tammert Pealinnale.

Tema sõnul oleks Eestis ettevõtete kasumite arvel palgatõusuks ruumi piisavalt, kuid kahjuks segavad palga tõstmist kunagi Nõukogude ajal Soome TV vahendatud USA seriaalidest sisse imetud ja õpitud hoiakud, et riigi juhid ja nn eliit peavad kindlasti olema väga rikkad. Seda rikkust ei soovita aga ühiskonnaga jagada.

“Rikkuse kontsentreerumist ja majanduse välja suretamist suudab takistada vaid tugeva keskklassiga ühiskond, kus äärmuste osakaal jääb marginaalseks,” ütles Tammert.

Tammerti sõnul peaks lähema 10 aasta perspektiivis valmistuma tõsiasjaks, et ka väiksemapalgaliste töökohtade arv tõmbub järjest enam koomale ja odavtööjõul on kaasaegses majanduses järjest vähem kohta. See tähendab, et inimesed peavad isegi madalama palgaga töökoha nimel järjest enam hakkama enese harimisse või täiendamisse panustama.

“Suurettevõtted hakkava järjest enam välja surema,” kommenteeris Tammert Aasias juba alguse saanud suundumust, mis jõuab ka Eestisse.

“Mida suuremaks kasvab ettevõte, pank, partei või riik, seda vähem on ta arusaadav alumisele tasandile ning seda suuremaks kasvab ebavõrdsus ühiskonnas,” väitis Tammert, kelle sõnul muutub majanduslikus mõttes järjest mõttetumaks toota suures koguses mingeid esemeid, millest suur osa jääb tõenäoliselt müümata.

“Kõige suurema osa lisaväärtusest saavad tulevikus andma arvutiprogrammid,” tõi Tammert näite.

“Hiigelprinterist võid hakata tulevikus ka maju välja printima. Tehased saavad olema pigem nagu vanasti rätsepatöökojad, kus igaühe soove eraldi täideti.”

Seega on Tammerti sõnul kahtlemata Eesti majanduse tuleviku võti palkade tõus. Aga samavõrra ka oskustöö ning väiksemate ettevõtete toodangule müüginishi leidmine välismaal. Samuti on Tammerti sõnul oluline meil toodetud toodangu võimalikult suur väärindamine siin kohapeal, Eestis.

“Näiteks käisin hiljuti Taanis, kus seakasvatuses töödeldakse kõik kuni lõpuni kohapeal riigi  siseselt valmistoodeteks. Nad väärindavad kõik lõpuni ära, nahk läheb saapavabrikusse jne, ainult seakisa jääb kasutamata,” rääkis Tammert.

“Tegelikult istume siin Eestis kasutamata ja jõude seisva maa näol suurte rikkuste otsas.”

Eile ametiühingute korraldatud palgatõusu-teemalise arutelu osalejad leidsid, et praegune majanduskasv on eeskujulik Eesti majandusele, kuid ei vasta tavainimeste ootustele, kuna see ei suuda inimesi kodumaal hoida, vahendasid ERRi raadiouudised.

Oma roll on ka sellel, et ettevõtjad on huvitatud ainult kasumi teenimisest ning ei vaata kaugemale tulevikku, arvas arutelul osalenud ekspankur Indrek Neivelt, kes jõudis suures osas Tammertiga samadele järeldustele.

“Ma arvan, et ettevõtted käituvad lihtsalt selle põhjal, mis on turul saada ja kogu lugu. Nad vaatavad tänast päeva ja seda, kuidas maksimaalset kasumit teenida. Keegi ei mõtle, et sama poliitika jätkumisel 10-20 aasta pärast ei teeni ei see firma ega ka keegi teine kasumit ning siin ei ole varsti enam üldse võimalik elada,” ütles Neivelt.