"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Eesti tervishoid on kraaklevate erafirmade tõttu ebaratsionaalne ja kallis (0)
29. august 2014

"Eesti tervishoiu kõige suurem viga on see, et tervishoiuasutused on eraettevõtted, mis konkureerivad omavahel raha saamise pärast," ütleb vanaduse spetsialist doktor Viktor Vassiljev, kelle sõnul jääb patsiendi heaolu sealjuures tihti tagaplaanile.

“Meie tervishoid on ebaratsionaalne ja äärmiselt kallis,” märkis Vassiljev Pealinnale.

Vassiljevi sõnul on suur viga, et Eesti tervishoiusüsteem omal ajal reformi käigus eraõiguslikele alustele pandi. “See, mille meie arvame olevat tervishoiuasutuse, on tegelikult osaühing, aktsiaselts või sihtasutus, kes tegeleb kommertsettevõtlusega. Need äriettevõtted konkureerivad üksteisega haigekassa rahadele, seejuures nügides, pettes ja pekstes üksteist, harrastades “võidurelvastumist” ja igasugu muid meetodeid, et ainult raha konkurendi eest ära napsata.”

Vassiljevi sõnul tekitab taoline võitlev konkurents haiglatöötajates ebatervet stressi ning paneb arste-õdesid Eestist lahkuma.

“Alles suhteliselt hiljuti löödi ühest haiglast suurepärane kirurg minema, sest ta saatis oma haigla patsiendi teise haiglasse operatsioonile,” rääkis Vassiljev.

“Arst leidis, et patsiendil on otstarbekam teha operatsioon teises haiglas, kus on pisut teistsugune aparatuur. Läks koos patsiendiga sinna ja tegi ise operatsiooni. Aga et ka raha sai teine haigla, süüdistas oma haigla teda kõlvatus konkurentsis, ettevõttele majandusliku kahju tekitamises ja lõi töölt minema. Tohtril ei jäänud muud üle, kui läkski Rootsi. Ta oleks eelistanud Eestisse jääda, aga ta küüditati minema. Nüüd on kogu pere seal”

Vassiljevi sõnul on taolist konkureerivat ettevõtlust riigil kallis ülal pidada.

“Seepärast on rahasumma, mida ühe inimese kohta tervishoiule kulutatakse, Eestis seitse korda väiksem kui Soomes, kaheksa korda väiksem kui Rootsis ja kümme korda väiksem kui Saksamaal.”

Samas ei saa tervishoiuteenus Eestis kuidagi olla kümme korda odavam kui Saksamaal. “Meil ei ole oma ravimitööstust, kust saaks odavamaid ravimeid, aparatuuri meil ei toodeta. Kõige selle peale läheb raha niisama palju kui mujalgi maailmas. Kokku saab hoida ainult tervishoiutöötajate palga ja tervishoiuteenuste hulga pealt. Ja seda on järjekordadest näha.”

Kiiresti toimivaid häid lahendusi Eesti tervishoiusüsteemi parandamiseks Vassiljev ei näe. Tema sõnul aitaks arstiabi kättesaadavust mõnevõrra parandada inimeste palkade tõus, mis tooks maksude näol rohkem raha tervishoidu.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.