Tallinna võitluse esimesed viljad hakkavad nüüd küpsema, leidis Klandorf. "Tegime väga õigesti, et ei jätnud teisi, väiksemaid omavalitsusi selles võitluses üksi," ütles abilinnapea Kalle Klandorf Tallinna võitlust tänavatel ja parkides joomise vastu.
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusele korrakaitse seaduse eelnõu, mis taaskeelustaks avalikus kohas alkohoolsete jookide pruukimise.
“Mul on hea meel, et Tallinna poolt ette võetud võitluse esimesed viljad hakkavad nüüd küpsema,” ütles seda uudist kuuldes Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. “Aga muidugi ei ole see veel päris võit, sest eelnõu peab läbi riigikogu hääletuse ka seaduseks saama. Kuid juba see, et muudatus on päevakorral, on hea uudis,” lisas abilinnapea.
Kiidukoor asendus alistumisega
Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil tunnistas siseminister Hanno Pevkur (Reformierakond), et tegelikult häirib kõiki, kui tänaval demonstratiivselt juuakse.
“Järelikult ei olnud ühiskond selliseks muudatuseks valmis,” märkis Pevkur. “Järelikult peab parlament koos valitsusega olukorda arutama ja leidma lahenduse.”
“Mul on kahju, et ma isiklikult juures ei olnud ja ei kuulnud, kuidas minister need ajalooliselt kordumatud sõnad valitsuse pressikonverentsil ütles,” kommenteeris arstist riigikogu liige Viktor Vassiljev (Keskerakond). “Mingisugused reeglid peavad ühiskonnas siiski olema. Tegelikult peaks ju olema avalikes kohtades keelatud mitte ainult joomine, vaid ka alasti viibimine, kaklemine ja kodanike tülitamine. Kui me laseme selle kõik vabaks, siis mida me veel tahame?”
Pärast 1. juulil jõustunud nn alkoseadust kiitsid valitsusparteide liikmed kooris, kui hea on avalikult alkoholi pruukida. “Nii nagu veepudelist lonksamine ei häiri kedagi, ei peaks ka näiteks lonks õlut kedagi iseenesest häirima,” leidis siseminister Andres Anvelt. “Alkoholi tarvitav inimene peab ennekõike ise hindama, kas tema käitumine võib teisi häirida, ja ta ka vas¬tutab tagajärgede eest. Pole vahet, kas ta napsitab oma korteris või tänaval – kui ta muutub teistele häirivaks, sekkub politsei.”
Kui Tallinn asus, peale kahe erandi, kogu linnas avalikku alkoholijoomist keelama, märkis Anvelt et see pole võimalik.
Anvelt kahetses keeldu
Nüüd aga kahetses Anvelt, et alkoholipruukimine tuleb jälle ära keelata. “Kahjuks tuleb piirata üksikute vastutustundetute inimeste tõttu enamuse õigusi ja muuta avalikus kohas alkoholitarbimist lubavat korrakaitseseadust,” rääkis Anvelt Postimehele.
“Enamus ühiskonnast oli kindlasti selliseks seaduseks valmis. Enamus ühiskonnaliikmetest ei tormanud seadusemuudatuse jõustumahakkamise järel tänavale, et seal väljakutsuval moel alkoholi tarvitama hakata. Kahjuks me peame mõne protsendi inimeste tõttu piirama enamike kaaselanike õigusi. Kahjuks on see reaalsus ja me peame seadust muutma, et need vastutustundetud inimese korrale kutsuda.»
Avalikku napsitamist kaitses enne ka sotsist riigikogu liige Maimu Berg. “Piknikud või istumised veini- või õllepudeli “seltskonnas” ei olnud Hirvepargis ilusa ilma korral ka varem haruldused,” leidis Berg pärast alkoseduse jõustumist.
“Pudel oli teinekord küll plastkotiga varjatud, aga möödujale reetis selle sisu märjukese lõhn. Kuid need piknikupidajad ei seganud pargis kõndijaid enne ega tee seda ka nüüd.”
Kui linn keelas kogu linnas joomise ja jättis seda lubavad märgid vaid Kadriorgu ja toompeale, võrdles Berg seda riigireetmisega.
Enamikule inimestele avalik napsitamine ei meeldi
Turu-uuringute ASi tehtud küsitlus näitas, et 82 protsenti elanikest ei poolda avalikus kohas alkoholi tarbimise lubamist. “Tegime ikka väga õigesti, et ei jätnud teisi, väiksemaid omavalitsusi selles võitluses üksi, vaid tegutsesime ühtse rindena. Meiega oli ju rahva enamus, nagu küsitlus näitas,” ütles abilinnapea Kalle Klandorf.
“Aga üldiselt teeb kogu see asi siiski meele kurvaks, sest niisugust seaduse muutust ei oleks pidanud sel suvel üleüldse tegema, kui palju jõudu ja aega me oleme kulutanud selle jaburusega võitlemisel.Targem oleks olnud selle asemel küll mõistlikumate asjadega tegeleda.”
