"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
AJALOOVÕLTSINGUTE VASTU: Rahvarindelased koguvad kokku Eesti võimsaima rahvaliikumise au ja hiilguse (1)
27. september 2014
Scanpix

"Ma ei tea, kas Mart Laar vihkab Rahvarinnet, aga ilmselt tahtis ta kogu iseseisvuse loomise au endale," ütles Heinz Valk

Valelikud ajalooõpikud

Oma surematu lausega “Ükskord me võidame niikuinii!” kuulsust kogunud rahvarindelase Heinz Valgu sõnul on Rahvarinde Seltsingu peamine eesmärk taastada rahva mälus Rahvarinde roll Eesti ajaloos, sest paraku on mitmed vastasleeri jõud teinud olulisi jõupingutusi selleks, et järeltulevad põlved ei teaks Rahvarindest mitte midagi.

“Tuleb tunnistada, et viimases Eesti ajaloo lugemikus, mille on kirja pannud Mart Laar ja Lauri Vahtre, on Rahvarinnet küll mainitud, kuid kõige kehvemas tähenduses,” ütles Valk. “Seal on väga oskuslikult mängitud välja info valikulisele esitlemisele, et lugejal jääks mulje Rahvarindest kui mingist kehvakesest nähtusest, millest polnud Eesti iseseisvumisel mingit tulu.”

Valgu sõnul on Laari ja Vahtre Eesti ajaloo lugemikus ära toodud ainult dokument, mille alusel taotleti ametlikku luba Rahvarinde asutamiseks. “Loomulikult oli see dokument väga ettevaatlik. Samas on  lugemikust välja jäetud kõik dokumendid, aga ka ajaleheartiklid ja kõned ajast, kui Rahvarinne juba täie rinnaga võitles Eesti iseseisvuse taastamise eest,” mainis Valk.

Rahvarinde haruldased videod on säilinud

Rahvarinde Seltsingu algatusrühma kuuluv ärimees Rein Kilk rõõmustas Rahvarinde muuseumi juhataja Helen Lausma-Saart teatega, et tema oli üks esimesi, kes üldse hakkas Rahvarindega seotud mälestusi videolindile jäädvustama, ning et enamik neist on tal ka säilinud.

“Mul on kümneid tunde audio-ja videomaterjale säilinud. Ausalt öelda pole ma neid hiljem kordagi kuulanud, sest siis polnud aega,” rääkis Kilk. “Esimesed salvestised pärinevad Rahvarinde algatuskeskuse ajast ehk siis 1988. aasta maikuust. Toonased mõttekäigud olid päris huvitavad – a la Savisaare Eesti tulevikuvisioon ja see, kuidas me hakkame ise valuutat teenima. Osa neist mõtetest on tänaseks realiseerunud, teiste osas tuleb muhelus näole, kui neid nüüd vaadata. Paljusid asju tuleb tagantjärgi võtta sellise sõbraliku huumoriga.”

Kilgi huvi videosalvestiste tegemise vastu sai alguse tänu Muinsuskaitse Seltsile.

“Tol ajal oli mälestuste kogumine moes,» nentis Kilk. «Mina olin siis jõukas mesinik, kellel oli VHS videokaamera, sellega ma käisin kogumas veel elusolevate vabadussõdalaste mälestusi. Kui Rahvarinde sündmused pihta hakkasid, oli mul juba kogu varustus olemas, et koguda ka aktuaalseid materjale.” Kilgi sõnul on praegu kõige olulisem kõik videomaterjalid VHS- kassettide pealt ära digitaliseerida ja kõned maha kirjutada.

Jeltsin helistas ja palus ajalehte teha 

Kilk jäi silma oma tegevusega ka väljaspool Eestit ja tema abi palusid vaba sõna levitamiseks mitmed Venemaa organisatsioonid.  Kord oli Kilk külas kodus akadeemikul ja rahvarindelasel Viktor Palmil, kes oli valitud NSV Liidu rahvasaadikuks. Kilk oli tema valijamees ja abi.

“Sel päeval helistas Palmile koju Jeltsin, kes ütles, et Gorbatšov keelas Venemaal demokraatlike saadikute ühenduse ja seoses sellega ka nende ajalehe väljaandmise,” meenutas Kilk. “Palm vastas Jeltsinile selle peale, et tema kõrval istub siin praegu üks noormees, kes on aktiivne Rahvarinde lehe tegija, ja küsis, et äkki saan mina aidata. Jeltsin saatis siia oma inimesed, organiseeris paberi ja nii saigi tehtud sellist ajalehte nagu Pozitzija, mida levitati rahvasaadikute istungitel. Ajasin seda asja oma Pindi-nimelise kooperatiivi alt, sest tollal lubas Eesti Glavlit kooperatiividel lehti välja anda. Hiljem tehti mulle pakkumine hakata Eestis trükkima ka legendaarset Ogonjokki, aga arvutus näitas, et isegi kui panna tööle kogu Baltikumi trükikojad, ei jõuaks seda tiraaži ära trükkida.”

Teiste maakondade esindajad teretulnud

 Enamik Rahvarinde Seltsingu avakoosolekule kokkutulnuid olid pärit Harjumaalt. Muudest Eesti maakondadest olid seekord esindatud vaid Järvamaa, Viljandimaa ja Tartumaa. Rahvarindelased leidsid ühiselt, et seltsingu eduka toimimise jaoks on oluline kogu Eestis elavate rahvarindelaste kaasatus, sest Rahvarinde edu üheks võtmeks oligi just see, et ta hõlmas inimesi maa eri paigust.

Just selleks, et ka järeltulevad põlved teaksid Eesti ajalugu nii, nagu see päriselt oli, on Rahvarinde muuseum ja vastloodud Rahvarinde Seltsing valmis kokku koguma igal kujul esinevad museaalid ja on tänulikud kõigile, kes tahavad anda omalt poolt panuse ajaloo  säilitamisele. Ka linnapea Edgar Savisaar lubas tuua muuseumile tal kodus olevaid Rahvarinde aegseid esemeid.

Kõik, kes tunnevad, et tahavad anda oma panuse Rahvarinde ajaloo talletamisse, saavad muuseumiga ühendust võtta

http:// tallinn.ee/est/rrmuuseum/ või helistada ka muuseumi telefonil  644 8193.

 

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Lauri Vahtre
28. sept. 2014 01:28
:-))) Närukaelad.