Eesti naaber Soome on kaitsekulude poolest Euroopa viimaseid riike, samas kui Eesti pürib suurimate sõjardite sekka. Soome panustab Eestist aga kaks korda rohkem sotsiaalsele kaitsele, milles Eesti on viletsaimate maade seas.

Kokkulepitud kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) eraldavad NATO-s kaitsekulutusteks vaid USA, Suurbritannia, Kreeka ja tilluke Eesti. Kaugele ei jää maha Prantsusmaa ja Poola vastavalt 1,9 ja 1,8 protsendiga.

Samal ajal panustavad isegi rikkad Põhjala riigid nagu Taani ja Norra militaarkuludele vaid 1,4 protsenti SKT-st, Saksamaa ja Holland 1,3 ning Kanada kõigest 0,9 protsenti.

Paradoksaalne on ka see, et kui Eesti on kaitsekulude osatähtsuselt eestpoolt neljas, siis tema lähim naaber Soome tagantpoolt viimane. Ometi  elavad mõlemad ju ohtliku Venemaa naabruses. Soome eelistab relvadele kulutamise asemel aga selgelt oma rahva sotsiaalset kaitsmist ehk ületab selles vallas Eestit mäekõrguselt.

Eurostati viimastel võrdlusandmetel on Eesti 28 liikmesriigi seas sotsiaalkaitsekulude osatähtsuselt eelviimane. Kui keskmiselt panustavad Euroopa riigid sotsiaalkaitsekuludesse 29,1 protsenti SKT-st, siis Eesti ligi kaks korda vähem – 16,1 protsenti. Soome kulutab sotsiaalsele kaitsele Eestist kaks korda rohkem ehk 30 protsenti SKT-st.

Valitsuse valikute küsimus

Poliitikute sõnul on valikute küsimus, kas püüda olla eeskujulik militaarselt või sotsiaalselt.

“Kahte korraga ei jõua, see on valitsuse valikute küsimus,” ütles riigikogu liige Marika Tuus-Laul, kelle sõnul on riik just rahapuudusele viidates paljud eluliselt olulised otsused tegemata jätnud.

“Võtame kas või koolitoidu. Riik andis selleks nii vähe raha, et omavalitsustel tuleb suur osa peale maksta, et lapsed ikka korralikult kõhu täis saaksid. Samuti on riik petnud eakaid, makstes neile pensioni palju vähem, kui pensionivalem tegelikult ette näeb.”

Kõige suurem rahapuudus aga vaatab Tuus-Laulu sõnul vastu tervishoius. “Rääkimata meie Põhjala rikastest naabritest, toetavad ühel või teisel viisil elanike hambaravi kõik Euroopa valitsused. Ainult Eesti riigis pole selleks enam raha jätkunud,” nentis ta.

“Praegu jõuab meil hambaarsti külastada kas või korragi aastas vaid pisut üle kolmandiku elanikkonnast, sest isegi 300-kroonise hambaravihüvituse jaoks riigil raha enam ei jätkunud. Eriarsti järjekorrad on endiselt mitme kuu pikkused, kuigi valitsus lubas neid lühendada kuuele nädalale. Valitsus vaatab inimeste elulistest vajadustest mööda.”

Mikser tahab relvadele veel raha

Septembri keskel tegi kaitseminister Sven Mikser riigikogu ees jahmatava avalduse, lubades kaitsekulutuste taset veelgi ületada. Veel kevadel, nn lihtriigikogulasena, oli sotsiaaldemokraat Mikser teist meelt, lubades kaitsekulude kaheprotsendilist taset mitte ületada. Valitsuskoalitsioon reformierakondlastega on aga sotsiaaldemokraatide vaateid oluliselt muutnud.

“Reformierakond tuli läbirääkimistele seisukohaga, et kaitsekulutused oleksid tulevikus kaks protsenti SKT-st, ja see on ka sotside põhimõte. Kaitsekulutuste tase oli üks kõige lihtsamaid asju, milles kokkuleppele jõuti,” ütles Mikser veel tänavu märtsis.

Seega jääb eestimaalastel vaid üle vaadata, kuidas meie raha voolab üha enam relvadesse, selle asemel et see raha kaitseks reaalselt Eesti inimesi. Kuni on, keda veel kaitsta.

Väikelinnades võimutsevad pätid

“Meile püütakse ikka rääkida, et Eesti kaitset tugevdaksid veel mõned kahurid, tankid,” ütles Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. “Tegelikult kaitseb meid parem palk ja haridus. Mitte ühtki sõda pole veel võidetud ega ühtki maad kaitstud ainult relvadega. Seda on teinud inimesed, nende võimed ja tahe. Meil on vaja kaitsetahet. Selleks on vaja, et oleks, mida kaitsta. Mida on aga kaitsta inimesel, kelle sissetulek on 300 eurot? Mida tema kaitseb? Meil on vaja jõuda nii kaugele, et igaühel on siin, mida kaitsta.”

Savisaare sõnul algab riigi tõeline julgeolek sisejulgeolekust.

“Meie piir on kaitsmata, sest sõjaväestatud piirivalve lahustati parempoolse riigiõgvendusreformi käigus tavaliseks politseiks. Oleks, et siis vähemalt politsei oleks piirivalve kaotamisega tugevamaks saanud. Aga ka konstaablid on maalt koondatud ja liiga paljudes väikelinnades võimutsevad seetõttu pätid.”

Savisaar nentis, et julgeolek sõltub ka näiteks hariduse ja eluliste teenuste kättesaadavusest maal.

“Ka haridus on julgeoleku lahutamatu osa — ja ma ei mõtle siin ainult riigikaitseõpet gümnaasiumis,” ütles ta. “Julgeolekut mõjutab kõige otsesemalt mastaapne koolide sulgemine, mis on pannud lastega pered massiliselt liikuma paari suuremasse linna ja välismaale.”

Eurabaromeetri tänavustel võrdlusandmetel on Soome sotsiaalkaitse kogukuludelt elaniku kohta Euroopa Liidus eestpoolt kuues ja Eesti kuues tabeli lõpuosast lugemist alustades. Veelgi halvem on olukord võrreldes riikide  sotsiaalkaitse kogukulutuse osatähtsust SKT-s, kus Eesti on Euroopa riikide seas tagantpoolt eelviimane, edestades vaid Lätit