"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Reisides võib saada surmava nakkuse (0)
16. oktoober 2014

"Peamiselt kimbutavad reisijaid soolenakkused, mis levivad saastunud toidu, vee, käte või pindade kaudu. Kergema nakkushaiguse korral ei vaja inimene haiglaravi, vaid haigus põetakse läbi juba reisil olles või hiljem kodus. Meie haiglasse ravile jõuab aastas kümmekond reisimisega seotud nakkushaiguste juhtu," räägib Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliiniku juhataja dr Kai Zilmer.

Igal aastal registreeritakse Eestis sadakond reisimisega seotud nakkushaiguste juhtu. Eelmisel aastal oli neid Terviseameti andmeil 159, mida on mõnevõrra rohkem kui aasta varem. Kahtlemata on hetkel kõige ohtlikumaks reisisihtkohaks Lääne-Aafrika riigid, kus ei ole suudetud panna piiri Ebola viiruse levikule.

Tegemist on äärmiselt ohtliku haigusega, mis lõpeb paraku sageli surmaga. Ebola on seda enam ohtlik, et praegu ei ole selle vastu ei vaktsiini ega tõendatult toimivat ravi.

„Seetõttu on Libeeria, Guinea ja Sierra Leone need riigid, mille külastamist ja avastamist tuleks mõneks ajaks kindlasti edasi lükata,“ soovitab arst.

Reisimeditsiini nõuanne on vajalik

Esimene samm oma tervisest hoolivatele inimestele, kes planeerivad reisi, on käia eelnevalt reisimeditsiinilisel nõustamisel. Vastavad kabinetid on olemas suuremates haiglates, samuti Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliinikus. Eriti vajalik on nõustamine neile, kes reisivad kõrgema riski piirkondadesse – Aafrikasse, Aasiasse ja Lõuna-Ameerikasse –, samuti terviseprobleemidega reisijatele ning lastega peredele. Doktori sõnul on reisimeditsiinilisele nõustamisele soovitatav tulla vähemalt neli nädalat enne reisi algust.

„Sealt saab täpset infot maailma eri piirkondade nakkushaiguste ning muude terviseohtude kohta, samuti räägitakse, millised on vajalikud ennetusmeetmed ja hügieenireeglid, et võimalikke nakkusi vältida, ning milliseid ravimeid kasutada,“ märgib Zilmer.

Reisimeditsiinilise nõustamise vastuvõtul uurib arst, kuhu on inimesel plaanis reisida ning mis on reisi eesmärk. Vastavalt sellele koostab ta vaktsineerimisplaani. Kui lühemate reiside ja lähemal paiknevate sihtkohtade puhul pole vaktsineerimine kohustuslik, siis on ka riike, näiteks Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuhu sissesõidul peab inimesel olema rahvusvaheline sertifikaat kollapalaviku vastu tehtud vaktsineerimise kohta, mida võidakse riskipiirkonda saabudes kontrollida.

Kui sertifikaat puudub, pannakse inimene kuuepäevasesse karantiini ning seejärel vaktsineeritakse ta kohapeal. Sellistest nüanssidest räägitaksegi reisieelsel nõustamisel, samuti väljastatakse kabinettides vastavaid sertifikaate.

Eksootikareisidel tuleb olla eriliselt ettevaatlik

Nakkushaiguste seisukohast on reisimiseks ohutumad meile geograafiliselt ja kultuuriliselt lähemal paiknevad riigid – Eesti puhul eelkõige Euroopa riigid. Problemaatilisemad on eksootilisemad piirkonnad: lisaks Lääne-Aafrikale on nakkushaiguste seisukohast ohtlikumad ka Kesk-Aafrika ning Lõuna-Ameerika Amazonase piirkond.

„Niinimetatud seljakotirändajaid kutsuvad need paigad oma seiklusrohkuse ja eksootikaga, kuid tuleb meeles pidada, et mida eksootilisem on paik, seda olulisem on korralik ettevalmistus võimalike ohtude kaitseks ja seda täpsemalt tuleb järgida reisimeditsiini kabinetist saadud soovitusi,“ ütleb Zilmer.

Üheks soovituseks on näiteks mitte tarbida välismaal olles kohalikku kraanivett, mis võib olla saastunud ja mille kaudu on nakkused kiired levima. Nii joogiks kui hammaste pesemiseks tuleks kasutada pudelivett.

Oluline on ka meeles pidada, et söögikohtades tasub alati tellida jook ilma jääta, ka siis, kui vajaksite palava ilmaga värskendust: jääkuubikud on enamasti tehtud kraaniveest, mistõttu võib haigustekitaja saada ka pudelist kallatud joogist. Toitudest tuleks eelistada neid, mis on eelnevalt läbi küpsetatud.

Zilmer hoiatab, et kui pereliikmetest juhtub keegi reisil olles haigestuma, tasub tema tervislikku seisundit hoolega jälgida. „Alati ei ole arsti poole pöördumine vajalik, sest haigus võib mööduda iseenesest päeva-paariga (eriti näiteks soolenakkuse puhul), kuid väikese lapse nakatumise korral tuleks siiski konsulteerida tohtriga. Nii saab esiteks süda rahu ning teiseks saab vajadusel alustada raviga enne, kui haigus süveneb.“

Veel on oluline meeles pidada, et enamik juhtudel on võimalik reisil olles nakatumist vältida – esiteks, järgides elementaarseid hügieeninõudeid nagu sage ja korralik kätepesu ning teiseks, lastes end piirkonnas levivate haiguste vastu vaktsineerida.

Ehkki vaktsineerimise suhtes levib vastakaid arvamusi, on just tänu vaktsineerimisele suudetud osa raskeid haigusi meid ümbritsevast keskkonnast peaaegu täielikult välja tõrjuda.

„Nii näiteks ei esine Eestis selliseid nakkushaigusi nagu difteeria ja lastehalvatus. Siiski päris kadunud need haigused maailmast ei ole ja seetõttu on olemas oht, et nakkus tuuakse kaasa mõnest teisest riigist,“ ütleb Zilmer ja lisab, et need, kelle lapsed on vaktsineerimata, riskivad tõsiste tagajärgedega nii oma lapsele kui kogu ühiskonnale.

Praegusel gripihooajal tasub ka koduses Eestis terviseameti soovitusi järgida, et mitte ise haigestuda või haigena teisi nakatada.

Terviseamet soovitab viirusnakkuste põdejatel:

koju jääda ja ennast terveks ravida, kuna haigestunu võib teisi nakatada kuni seitse päeva. Haigena tööl/koolis/lasteaias käimine kurnab ka organismi;

köhides ja aevastades tuleks nina ja suu salvrätiga katta,

vältida silmade puudutamist,

pesta tihti käsi.

Terviseamet soovitab nakatumisest hoidumiseks:

vältida rahvarohkeid kohti või kogunemisi,

pesta tihti käsi,

haigega lähikontaktis olles katke nina ja suu marlimaskiga. 

 

Lisainfot leiad Terviseameti kodulehelt.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.