«See on topeltboonus jõukatele selle eest, et nad on jõukad,» kommenteeris endine haridusminister Mailis Reps riigi otsust panna erakoolide tegevuskulude katmine omavalitsuste õlule.

Teisipäevane riigikohtu otsus ütleb, et kohalik omavalitsus ei ole kohustanud tasuma erakoolide kulusid, sest see on põhiseaduse vastane.

Riik peab Tallinnale maksma tagasi 2 miljonit eurot erakoolide toetamiseks kulunud raha.

Pärast aastatepikkust võitlust erinevates kohtuastmetes, sai Tallinn erakoolide tegevuskulude rahastamise küsimuses riigikohtus riigi üle võidu. Riigikohus otsustas sel teisipäeval, et erakoolide rahastamine on riiklik ülesanne ning see, et kohalikud omavalitsused on pidanud maksma erakoolide toetusi omast taskust, on põhiseaduse vastane.

Hariduseksperdid on ammu lausunud, et erakoolide toetus oli valitsuse kingitus jõukamatele tavakoolide laste arvelt.

«See on topeltboonus jõukatele selle eest, et nad jõukad on,» ütles riigikogu liige Mailis Reps 2010. aastal, kui seaduseelnõu läbi suruti. Erakoolide rahastamiskohustus aga tähendas, et linn maksis erakoolis käivate õpilaste eest topelt – nii munitsipaalkooli- kui ka erakoolikoha eest.

Kaks miljonit
linnale tagasi

«Teenuse ostmine eraettevõtjalt oleks otstarbekas vaid siis, kui linn ei suudaks kõigile lastele koolikohti tagada. Nii teeme näiteks lasteaedade puhul,» lausus Talllinna Haridusameti juht Andres Pajula.

Põhiseadus ei pane riigile kohustust erakoole pidada ning nende toetamine on nö riigi hea tahte või siis erakooliomanike osava lobitöö ja poliitikute kitsa erahuvi küsimus.

Niisugused koolid nagu Audentes ja Rocca al Mare kool tegelikult sellist heategevust ei vaja, tegevuskulud saaksid lahedalt kaetud õppemaksust. Pearaha saavad erakoolid riigilt praegu niikuinii tavakoolidega võrdselt.

«Tallinna jaoks tähendab teisipäevane riigikohtu otsus, et ta peab riigilt tagasi saama ligi kaks miljonit eurot, mida ta on kolme ja poole aasta jooksul erakoolide tegevuskuludeks maksnud,» lausus Tallinna õigusdirektor Priit Lello. «Kui riik käitub aumehelikult, siis võiks ta selle summa meile kas või homne päev üle kanda.»

Eraettevõtjad ei vaja heategevust

Lello sõnul sai lõpuks paika, mis on riigi ja mis kohaliku omavalitsuse kohus. «Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada oma lastele ühetaoline tasuta üldharidus – seda on Tallinn alati ka täitnud,» lausus Lello, lisades, et kui riik võtab endale ülesande erakoole rahastada, siis ei saa ta selle täitmist lükata omavalitsuste õlule.

Lello sõnul oli erakoolide toetamine linnale üsnagi suur lisakulu, mille arvelt jääb rahastamata rida muid linnale olulisi teenuseid ja investeeringuid. «See kõik tuleb ju millegi muu arvelt,» sõnas ta.

Erakoolide rahastamise kohustuse lükkas omavalitsuste õlule Reformierakonna ja IRL-i valitsus, kui haridusminister oli Tõnis Lukas. Vastav säte ilmus 2010. seadusemuudatuseelnõusse lausa üleöö, eelnõu kolmandal lugemisel ja jõustus 2011. aasta kooliaasta algusest.

Kui muudatus erakooliseadusesse 2010. aastal sisse viidi, uuris Pealinn ka Rocca al Mare kooli ning Audentese juhtidelt, et juhul kui linn hakkab katma nende tegevuskulusid, siis kas on plaanis õppemaksu alandada.

Nii Rocca al Mare kooli direktor Rein Rebane kui ka Audentese erakooli direktor Ahto Orav ütlesid toona, et see võimalus on. Tegelikult aga ei ole kumbki erakool õppemaksu alla lasknud.

Samas on ridamisi väiksemaid spetsiifilise õppevormiga erakoole, kes tõepoolest toetust väga vajavad. «Minu arvates peaks riik mõtlema, milliseid koole ta toetab ja millised toetamata jätab,» märkis Lello.

«Erakoolide jaoks ei muuda tänane otsus midagi,» lisas linna õigusdirektor. «Nemad kellelegi midagi tagasi maksma ei pea, neil on endiselt õigus nõuda ka linnalt hüvitist. Ainult et riik peab selle nüüd linnale kompenseerima.»

Kui riik oma vahenditest erakoolide tegevuskulude katteks raha ei leia, siis tulevikus on võimalik seadust taas niiviisi pöörata, et erakoolid finantseerivad ennast ise.

Soomes rahastatakse erakoole samadel alustel mis munitsipaalkoolegi, kuid seal on erakoolid ligipääsetavad kõigile olenemata rahakoti paksusest, sest seal on õppemaksu võtmine keelatud. Samas on Inglismaal enamus koole erakoolid, kus võetakse õppemaksu, kuid seal puudub riigi ja omavalitsuse rahaline tugi.

Õiguskantsler: riik pole rahastamise kohtust täitnud

Õiguskantsler Indrek Teder leidis, et erakoolide rahastamise osaline lükkamine omavalitsuste õlule on põhiseaduse vastane.

«Erakoolide seaduse §-ga 222 on kohalikele omavalitsustele pandud olemuselt riiklik ülesanne,» leidis vabariigi õiguskantsler Indrek Teder riigikohtule esitatud arvamuses. «Erakooli pidaja ei täida üldhariduskooli pidades avalikku ülesannet, sest erakooli pidajal pole kohustust üldharidust pakkuda, seda tehakse vabatahtlikult,» lisas Teder. «Tegemist on alternatiivse süsteemiga, mida riik peab põhiseaduse järgi võimaldama. Kuigi põhimõtteliselt pole riik kohustatud eraõiguslikke isikuid koolide pidamisel rahaliselt toetama, võib riik sellise ülesande endale vabatahtlikult võtta. Kui riik võtab endale erakoolide rahalise toetamise kohustuse, siis tuleb selleks riigil raha leida. Pole teada, et riik oleks erakooliseaduse §-s 222 sätestatud kohustuse täitmiseks eraldanud KOV-idele raha.» Tallinn ei saa toetust ka tasandusfondist.

Õiguskantsler märkis ka, et erakooli halduskulud on tihti kõrgemad tavakooli kuludest. «Tallinn peaks sellel õppeaastal eraüldhariduskooli koha eest maksma erakoolile rohkem, kui maksab koht oma koolis,» märkis Teder.

«Erakooliseaduse §-st 222 tulenev KOV kohustus on riigi vabatahtlikult võetud kohustus, mille täitmine peab põhiseaduse § 154 lg 2 järgi olema täies mahus riigi rahastatud,» ütles õiguskantsler. «Riik aga pole rahastamise kohustust täitnud. Seega on olukord, kus riik ei täida rahastamise kohustust, vastuolus põhiseadusega.»