Sooja tootmiseks tarvitatava diislikütuse aktsiisitõus, mis viib inimeste rahakotist vähemalt miljon eurot, põhjustab tüli ka valitsuses. Siseminister Pevkur jõudis saata kurja kirja eksrahandusminister Ligile, milles küsis, kuidas kavatsetakse hinnatõus kompenseerida näiteks politseile. Ent riigi rahalise löögirusika all kannatavad mitmete linnade ja valdade hooned lasteaedadest koolideni.  

1. jaanuarist kallineb kütmiseks kasutatava diislikütuse aktsiis  350% võrra. 1. maist 2015 kaob erimärgistatud diislikütus, mida kasutatakse laevadel, veduritel ja majade kütmiseks, aga üldse käibelt. See tähendab, et vedurid, laevad, traktorid ja õliküttel majad peavad hakkama maksma kütuse eest sisuliselt autokütusega võrdset nn tanklahinda. See omakorda muudab diislikütusega kütmise rahaliselt umbes 40% kallimaks.

Lisaks mõnele tuhandele õliküttel kortermajale ning sadadele väikeelamutele leidub Eestis veel ligi 200 kohaliku omavalitsuse hoonet, mida kõiki köetakse erimärgistatud ehk aktsiisivaba kütusega. Rääkimata valitsusasutustest, näiteks piirivalve radaripositsioonidest, kus seni samuti käibel aktsiisimaksust vaba diislikütus.

Pevkuri kaebekiri Ligile

Sooja tootmiseks kasutatava diislikütuse aktsiisitõus kujutab endast seega masohhistlikku akti, mis eelarvesse raha leidmise eesmärgil piinutab ka selle korraldajat ehk riigivalitsust ennast.

Nii päris reformierakondlasest siseminister Hanno  Pevkur rahaminister Jürgen Ligilt  tänavu aru, kuidas kavatsetakse kompenseerida aktsiisitõus nii riigiasutustele kui omavalitsustele. Pevkur kurtis Ligile saadetud kriitilise tooniga kirjas, et kannatavad nii riigiasutused kui omavalitsused.

«Rahaline mõju, kui palju peavad riigiasutused, omavalitsused ja tavakodanikud hakkama küttele rohkem kulutama, on jäänud välja arvutamata,» kritiseeris Pevkur sisuliselt riigivalitsuse enda tegemata tööd. «Võib oletada, et antud muudatuse mõju on vähemalt üks miljon eurot aastas,» kirjutas Pevkur Ligile. «Seetõttu on oluline, et rahandusministeerium töötaks  omavalitsuste omandis olevate hoonete kütmiseks välja kompensatsioonimehhanismi.»

Tõenäoliselt ajendas ministrit seda kirja kirjutama siiski mitte suuremeelne mure omavalitsuste, vaid iseenda otsese haldusala ehk politsei toimetuleku pärast. Ka siseministeeriumi ennast hakkab muudatuse ehk aktsiisivaba diislikütuse kadu üsna jõulisemalt pigistama. Politsei- ja piirivalveameti (PPA) laevadel ning radaripositsioonidel kasutatakse teatavasti seni nn maksuvaba ehk erimärgistusega diislikütust.

Maksuvabastuse kadumine tähendab, et PPA-le kujuneb täiendavaks kuluks 530 000 eurot aastas. Selleks kuluks pole riigieelarves PPA-le aga raha ette nähtud.

Sama kurb seis valitseb Pevkuri kirja põhjal ka sisekaitseakadeemia Muraste õppekompleksis, mis nõuab aastas nüüd 53 428 eurot lisaraha.

Lisaks tõuseb teatavasti 1. jaanuarist 2015 ja sellele järgneval kahel aastal valitsuse otsusel ka gaasiaktsiis. See omakorda nõuab järgmisel neljal aastal kas või ainult sisekaitseakadeemia kütmiseks kokku umbes paarkümmend tuhat eurot lisakulu.

Õlikütte propaganda ohvrid

Omavalitsustest on keerulises olukorras näiteks Kallaste linn, kus  omavalitsuse halduses on ligi 80 diiselküttel hoonet. Kallaste volikogu liikme Jaak Üpruse sõnul pole volikogus uutele kütteviisidele üleminekut  seni arutatud. «Eramajadel ja korterelamutel pole teha muud kui raha otsida. Tuleb investeerida, või siis peab hambad ristis muudkui maksma ja maksma,» ütles ta. «Tegemist on nii suure hinnatõusuga, et inimestele oleks tulnud vähemalt aasta ette teatada, et nad oleksid jõudnud oma küttesüsteeme hakata ümber vahetama. Praegu tundub, et suur osa õliga kütjatest pole seda teemat veel enesele teadvustanud.»

Alles äsja võis meedias kohata reklaame, milles räägiti, kui mugav on kasutada diisli-, rahvasuus õlikütet. Samamoodi reklaamis  Eesti Energia aastaid tagasi elektrikütet kui mugavat ja säästlikku lahendust, mis aga hiljem osutus tõeliseks raharöövliks. Võidavad taas pangad, kes saavad reipalt laenu jagada järjekordseteks ümberehitustöödeks.

Üsna ilmselgelt pani Reformierakond aktsiisitõusuga järjekordse põõna just oma eramajades elavatele inimestele. Selge, et omavalitsused katavad kuidagi juurde tekkinud kulu – nagu ei sulgeta küttehinna tõusu tõttu ka radaripositsioone või sisekaitseakadeemiat. Kuid just tavainimesed on need, kes aktsiisitõusu põhiraskuse kodukulude hinnatõusu näol enda kanda saavad.

Küttesüsteem pole leivapäts

Juba tänavu juunis, kui sai teatavaks valitsuse kava kütte aktsiisivabastus kaotada, rääkis majavaldaja Marius Mets Pealinnale: «Küttesüsteem ei ole leivapäts, et täna ostan poest Leiburi ja homme hoopis Fazeri toodangut. Palju on selliseid kodusid ja ettevõtteid, kus on kasutusel viimase tehnoloogia sõna järgi ehitatud kergkütteõli katel – miks peab hakkama toimivat lahendust välja vahetama? Täielik absurd!»

Nüüd, mõned kuud hiljem lisas Mets, et ilmselt ei jää muud üle, kui kallim kütus lihtsalt kinni maksta ja hakata katelt kütma n-ö tanklahinnaga. Ei saa ju tuhandeid eurosid väärt küttesüsteemi lihtsalt tänavale lennutada. Katla ümberehitamine näiteks puitpelletiga kütmiseks oleks mõttetu kas või põhjusel, et korstna puhastamise jms kaasneb liiga palju lisatööd.

Ei maksa aga arvata, et kõik koduomanikud hinnatõusu vaikides alla neelasid. Juba augustis saatis protestikirja õiguskantslerile advokaat Rainer Kuulme, kes ühtlasi juhatab ka Lagedil asuvat korteriühistut.

Kuulme sõnul on ilmne, et ka siis, kui riik maksab edaspidi majaomanikele küttesüsteemi väljavahetamiseks toetust, jääb oluline osa selle töö kuludest elanike endi kanda. Väga paljudel perekondadel selline vaba raha tõenäoliselt aga puudub.

Lisaks protestis advokaat Kuulme selle vastu, et riik on leidnud võimaluse kompenseerida erimärgistusega kütuse kadumisest tuleneva aktsiisitõusu transpordile, perekonnad on aga jäänud vaeslasteks. Ka võiks riik advokaadi hinnangul oma tulusid suurendada pigem viina- ja suitsuaktsiisi tõstmise kui koduomanike koorimise kaudu.

«Eelistatakse alkoholi- ja tubakamüüjaid ning laeva- ja rongivedajaid, aga perekondadele, kel on niigi raske, antakse täie rauaga,» märkis Kuulme.

Õiguskantsler aga arvas, et valitsusel on täielik õigus kütusel hinda tõsta, jättes Kuulme kaebuse rahuldamata.