"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Ühistupankade toel saaks tõsta õpetajate ja arstide palku (3)
10. november 2014

"Ühistud toimivad eraisiku huvides nii nagu linnud lendavad parves," soovis Maaülikooli õppejõud Jaan Leetsar Tallinna ühistupangale tuult tiibadesse. "Iga lind tahab ju lennata lõunasse, kuid parves on seda lihtsam teha."

Möödunud nädalal Tallinnas toimunud suurel rahvusvahelisel  ühistupankade konverentsil ütles Leetsar, et ühistupanganduse arendamine loob usaldust  riigi ja rahva vahel, kasvatab ühiskonna sidusust ja Eesti kodanikust saab ka isamaa patrioot.

“Nii nagu 1930ndate lõpus,  kui mehed rajasid talusid,  ühistud tegutsesid ja naised olid rasedad. Ja eesti rahvas kasvas,” lisas Leetsar, kes on ka akadeemilise ühistegevuse seltsi juhatuse esimees.

Kui Saksamaa ja Soome võivad õigusega uhkust tunda pikkade traditsioonidega elujõulise ühistulise panganduse üle, siis Eestis tehakse ühistupankade taasasutamisel Tallinna õhutusel alles esimesi samme. Soomes seevastu peeti ühistulist tegevust ülitähtsaks juba enne riigi loomist. 

“Soomlased mõistsid, et ühele väiksele ühiskonnale on ühistute teke ülimalt oluline,” rääkis Soome ühistute keskorganisatsiooni Pellervo tegevjuht Sami Karhu.

“Meile on oluline  hoida elutähtsaid asju oma kätes, mitte jätta neid rajataguste finantskeskuste või välismaalaste ohjata. Eelkõige on see sügavalt iseseisev mõtlemine, mis sunnib selliseid asju ise otsustama. Ühistuline tegevus on aidanud meil üles ehitada Soome ühiskonda ja säilitada stabiilsust ka maailma finantskriiside keerises.”

Kaitseb üleilmsete kriiside eest

Kuna panganduskriisid on maailmas tavaline nähtus, aitab omamaine pangandussüsteem Karhu sõnul püsida muu maailma tegemistest sõltumatuna.

“Näiteks 2008. aastal puhkenud pangakriisi ajal, mis sai alguse Lehman Brorthers pankrotist, olid Soome ühistupangad suutelised kriisiolukorraga vägagi hästi toime tulema,” rääkis Karhu.

“Ühistud on oma riigi ja ühiskonna toimimiseks üliolulised. Annamegi Soomes ühistualast õpetust koolilastele peamiselt sel põhjusel, et harjutada neid juba maast madalast ühistegevuses osalema. Et ühistud õpetavad ühiskondlikku mõtlemist, oleme neid nimetanud ka demokraatia kooliks. Saadud kogemus õpetab inimesi demokraatlikult mõtlema ja otsustama.”

Karhu sõnul tasakaalustavad ühistud kogu riigi majandust: “Kui konkureerivad erafirmad teavad, et neil on kõrval hästi töötav ühistupank, püsib ka  nende kasumimarginaal ja teenuste hinnad madalamal. Väga raske on teha näiteks hinnakartelli, kui kõrval on ühistulised pangad.”

Kliendid kasumist tähtsamad

Saksamaa ühistuliste organisatsioonide katusorganisatsiooni vanemnõuniku Wolfgang Salomo sõnul on ühistuliste pankade eeliseks nende kliendilähedus, mille tagab tihe pangakontorite võrk üle maa. Näiteks on praegu Saksamaal eri piirkondades rohkem kui tuhat ühistulist panka 30 miljoni kliendiga.

“Reistest pankadest eristabki meid just lähedus klientidega,” lausus Salomo. “Üksteist tuntakse ja ka ligipääs juhtkonnale on avatum. Meile pole tähtis kapitali maksimeerimine, vaid oma klientide ettevõtmiste areng.”

Kliendilähedus on oluline ühistute edu võtmetegur ka kauaaegse ühistukogemusega majandusteaduste doktor Uno Silbergi hinnangul. “Ühistuline liikumine on väga vajalik kogu riigis tervikuna, kuid paraku Eesti rahvas seda alati veel ei tunneta,” tõdes juba sajandivahetusest Põlvamaa hoiu-laenuühistut juhtinud Silberg. “Rääkimata sellest, et nn otsustajate seltskond võtab seda päris pika hambaga.”

Silbergi sõnul ei osata ühistute eeliseid näha juba seetõttu, et kooliharidus on sellest mööda läinud. “Vastupidiselt  Soomele puudub meie koolides ühistegevuse  õpetus,” tõdes Silberg. “Kuna süsteem on piltlikult öeldes varjusurma surutud, ei saa ka lapsed näha neid võimalusi, mida ühistupangad pakuvad, teada, kuidas nad töötavad ja tunnetada iseenda rolli selles süsteemis.”

Seadusandluse augud

“Minu kui kindlustusõiguse õppejõu vaatenurgast on esimene asi, et kindlustustegevuse seadus peaks võimaldama tegutseda ka ühistulisel kindlustusel,” ütles vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik.

“Eestis praegu sel alal ühistu vormis tegutseda ei saa, samal ajal on näiteks Soomes ühistulise kindlustuse turuosa 50% kahjukindlustusturust ja 80% elukindlustusturust.  Euroopa Liidus aga tegutseb ühistulisel põhimõttel  70% kindlustuseseltsidest.”

Luige sõnul vajaks tublit reformi ühistuline seadusandlus tervikuna. “Kui räägime ühistupanganduse seisukorrast, siis suuremat reformi vajab tegelikult kogu meie hoiu-laenuühistute regulatsioon,” lausus Luik. “Seadused peaksid rohkem lähtuma tema ühistu liikme huvidest, selle asemel et seada neile takistusi praegusel kommertspangandusturul konkureerimast.”

Ka Põlvamaa hoiu-laenuühistu nõukogu esimehe Silbergi hinnangul on ühistegevuse alane seadusandlus Eestis selgelt lünklik. “Näiteks kui sa paned raha tavapanka, siis on hoiused tulumaksuvabad, aga kui paned hoiulaenuühistusse, maksad tulumaksu,” sõnas Silberg. “See on selgelt ebavõrdne konkurents.”

Linnapangale head võimalused

Luige sõnul peaksid riigi seadused ühistulist tegevust selle piiramise asemel toetama. “Riik peaks ühistulist tegevust igati toetama, sest ühistud on kodanikuühiskonna alustalad,” ütles Luik.

“Meie kogemused näitavad, et süsteem töötab väga hästi,” sõnas Silberg. “Alustuseks oli kõigepealt vaja entusiasmi ja tahtejõudu. Ja kümneid inimesi, kes on nõus ühistusse panustama. Põlvamaal neid leidus. Eelkõige ühendab meie ühistu meile usaldusväärseid ja tuntud inimesi alates koduperenaistest väike – ja põllumajandusettevõtjateni. Nagu nimigi ütleb, tegeleb hoiu-laenuühistu valdavalt laenamise ja hoiustamisega ning tähtis on hoida need kakas valdkonda õiges suhtes. Haldamine ja kontroll peab olema paigas. Meid inimesed usaldavad ning kümne aastaga on liikmete arv kasvanud ligi viis korda, laenude maht koguni 15 korda.”

Majandusfoorumi Mare Balticum MTÜ presidendi PhD Hillar Kala hinnangul on ühistupanga asutamiseks praegu suurimad võimalused pealinnas. “Tallinnas on ühistupanga asutamiseks suurepärased võimalused, kui linnaelanikud, linnosad ja linnajuhid koos Vana Toomasega seljad kokku panevad,” ütles Kala.

“Seda muidugi juhul, kui ununeb poliitikute vaheline mudamaadlus ja kaigaste kodaraisse loopimine. Tuleb härjal sarvist kinni võtta ja asi ära teha!”

Maa inimestest tühi

Kala sõnul oleks vajadus ühistupankade järele suur üle Eesti. “Küsimus on aga selles, et maapiirkonnad on praegu juba inimestest tühjad ja neilgi, kes sinna järele jäänud,  pole enamasti võimalust isegi väikest osa panka sisse panna, sest tulevad ise vaevalt ots-otsaga kokku,” nentis Kala, kes ise on tegev Tartu hoiu-laenuühistus.

“Nii et praegused sotsiaalsed arengud mõjutavad ühistulist liikumist Eestis juba tugevasti. Karuteenet, mida Eesti liberaalsed valitsused on kahekümne aasta jooksul oma rahvale teinud, on praegustes oludes juba väga raske heastada. Aga mitte võimatu.”

Leetsare sõnul on ühistupanga liikmetel kommertspankadega võrreldes selged eelised. “Ühistupanga liikmed osalevad kõikides otsustus- ja arenguprotsessides ning palgaline juhtkond võtab liikmete sõna kuulda,” lausus ta. “Ka on üldjuhul kõigil liikmetel võrdne hääleõigus. Samuti kuulub liikmeile kas siis osamaksudena või ühisomandina reservkapitali näol kogu raha, mis ühitus keerleb.”

Samuti jätavad ühistupangad kasumi kodumaale. “Kasum hakkab tööle meie oma majanduse hüvanguks, aidates nii kaasa ka meditsiinitöötajate  ja õpetajate palkade tõstmisele,” mainis Leetsar.

Alguses ei saa vedama

Samas näitab Leetsare sõnul ajalugu, et ühistupanga asutamine ei saa olema kerge ettevõtmine. “Esimene eestlastele kuuluv hoiu-laenuühistu  otsustati asutada põllumeeste seltsi koosolekul 1900, kuid asutamiskoosolekule 1901. aasta detsembris ilmus ainult kaks liiget ja koosolek lükati märtsi edasi,” rääkis ta.

“Teisele koosolekule ilmus 13 inimest, kellest liikmeks astus kuus. Nii et kui hakkame praegu Tallinna ühistupanka asutama, ärge imestage, kui esimesel koosolekul inimesi napib.”

Eesti esimene hoiu-laenuühistu sai aga järgmisel katsel vajalikud hääled kokku ja valis nõukogu esimeheks Jaan Tõnissoni, kellest sai ühistulise liikumise eestvedaja kogu eluks. Sõna “ühistupank” on aga päris uus.

“Praegu on käibele tulnud sõna ühistupank omaaegsete ühispankade asemel,” selgitas Leetsar. “Kahjuks võttis iseseisvuse algul selle nime ära Eesti Ühispank, mis meie protesti peale küll peagi ümber ristiti.”

Salomo sõnul on ühistupankade võrgustik ka suurepäraseks hoiuste garantiiks ja tänu vastastikustele tagatiste süsteemile pole Saksamaal pankroti läinud ükski ühistuline pank.

Marukapitalismi asemel levigu sotsiaalsem suund!

Omandireform jättis endiste ühistupankade vara, umbes sada  seifidega hoonet üle Eesti, omanikele tagastamata.

1938. aasta lõpuks oli Eestis kokku 215 ühistegelikku krediidiasutust, sh 173 ühispanka ja 42 hoiulaenukassat. “Paraku jättis omandireform  taasiseseisvumisel ühistulise vara tagastamata, kokku umbes sada hoonet koos rahahoidlate ja seifidega üle Eesti,” tõi Jaan Leetsar välja ühe põhjuse, miks ühistegevus siinmail kiratseb. “Meie ühiskond on orienteeritud liberaalsele äärmuslikule kapitalismile. See ei kõlba. Marukapitalismi asemel peaks levima sotsiaalsem suund.”

Soome ühistupangad pakuvad teenustasuta kodulaenu ja õppelaenu

“Soome ühistupangad pakuvad teenustasuta õpplaenu ja kodulaenu, riigi parimat teenindust ning kontoreid igas kaubakeskuses,” ütles Soome ühistute keskorganisatsioon Pellervo juht Sami Karhu.

Soomes tegutseb kolm ühistupanga gruppi: OP-Pohjola grupp, mis on kõige suurem ja loodud 1901. aastal; Pop pankki grupp, mis on eraldunud ühistupanga grupist 1997. aastal; ning kaubanduslik grupp S-Pankki,  mis on jaekaubandusegrupp.

“Need kolm ühistupanka tegutsevad kõikjal üle Soome, konkureerides omavahel klientide soosingu pärast,” rääkis Karhu. “Ühispankade turuosa on Soomes päris suur, ulatudes peaaegu poole ehk 42,7%-ni. Ühistupangad pakuvad Soomes kõikvõimalikke finantsteenuseid, näiteks teenustasuta õpplaenu, kodulaenu või muid väikelaene.”

Suurim ühistupank on OP-Pohjola grupp, kellele kuulub 185 pangakontorit. “Sel pangal on 1,4 miljonit liiget ning arvestades, et Soomes on elanikke üle 5 miljoni, näete, kui suur võib ühispanga liikmete osakaal ühiskonnas olla,” mainis Karhu.

Karhu sõnul hoiabki just hea klienditeenindus kliendid truult ühistupanga juures: “Suuruselt teine ühistupank Pop pankki on mitu aastat järjest valitud parima teenindusega pangaks muidu suhteliselt kehva teeninduskvaliteediga Soomes.”

Suuruselt kolmanda panga S-Pankki teenused on kõige paremini kättsaadavad, sest igas kaubanduskeskuses on neil kontor ning lahtiolekuajad on ka väga kliendisõbralikud.

“Lisaks on oluline, et ühistupankade tegevuses osalevad töötajad, põllumehed, rikkad, vaesed, maa- ja linnainimesed,” rääkis Karhu. “See annabki pangale tugevuse. Inimestel on vajadus kuhugi kuuluda, ühistu just seda pakubki ning igasugune juhtimine peab seda toetama. Ühistuid luues said soomlased lahendada majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme ning muuta oma selgroogu tugevamaks.”

Ühistupangandus on levinuim pangandusvorm kogu maailmas, näiteks Ameerika Ühendriikides ja Kanadas on ühistupanga liikmeid kokku u 80 miljonit. 2012. aasta kuulutas ÜRO ühistute aastaks.

 

 

 

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Jah
6. märts 2015 13:49
Meie valitsust ei huvita palkade tõstmine, nendel on tähtis oma palk ja võim. Võimule on tuldud mitte tänu tööle rahva heaks, vaid tänu hirmutamisele, laimule ja vihavaenu õhutamisele. Ja näe imet, ka nii saab hääli ja mitte just vähe.
päöhh
10. nov. 2014 08:38
ravijärjekorrad on suured... palgatõus ei paneks vist kiiremini tööle.
arstid rikkad
10. nov. 2014 08:37
arstidele pole küll raha juurde vaja. õdedele ja õpetajatele on