"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
KOHTUNIK: Majanduskuritegusid keegi enam korralikult ei uuri (0)
17. november 2014
Valeri Lõõniku sõnul on pika, juhtumi aegumistähtajani kestva, uurimise ainus eesmärk kahtlusaluste mainet alla kiskuda.

«Prokuratuur laseb kahtlustatavaid meedial pikka aega praadida ja saadab juhtumi kohtusse alles siis, kui meedia huvi on kadunud, enamasti kohtuasja aegumise ajal. Seejärel kohtuasi lõpetatakse,» selgitas endine kohtunik Valeri Lõõnik, kuidas toimuvad poliitilised kohtuprotsessid.

MTÜ Ausad Valimised alustas taas poliitika õhtukooli üritusega, seni viimane loeng rääkis võimu- ja õigussüsteemi lubamatust politiseerimisest.

«Aastatel 2010-2012 astus 12 maavanemat teistest erakondadest IRL-i, ja mulle tundub, et see ei olnud inimeste endi vaba valik, mida nad oma südametunnistuse järgi oleks teinud,» ütles Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. «Isegi üks Keskerakonna liige – Kallaste linnapea Viktor Nukka – astus IRL-i. Kallaste linnavalitsus sai näiteks EAS-ilt 25 000 eurot, ja veel 272 000 eurot ning 40 000 eurot. Kõik need rahaeraldised toimusid, kui Nukka pidas läbirääkimisi IRL-i astumiseks.»

Samasugune skeem toimis ka Alatskivis. Vallavanema liitumisel IRL-iga tehti vallavalitsusele mitu rahaeraldist kogusummas ligi 82 000 eurot. «Neid näiteid võib tuua veelgi, sest kahtlaste rahaeraldiste nimekiri on pikk,» nentis Klandorf. «Tegu on selliste vallavanematega, kes astusid teise erakonda, ja nende valdu n-ö premeeriti siis väga suurte summadega.»

Mõjuvõimuga kauplemine

Kahjuks ei võetud neid asju arvesse ja menetlust ei alustatud. «Keskerakond juhtis sellele korduvalt tähelepanu, sest ilmselt oli tegu kriminaalkuritegudega, mida nimetatakse mõjuvõimuga kauplemiseks,» märkis Klandorf. «Kui üks erakond mõjutab liikmeks oleva juhi kaudu teise erakonna ametnikust liiget, lubades paremaid töötingimusi, siis on see kuritegu. Kas meie õigusmõistmise süsteemis on kallutatud jõud, et seda ei märgatud?»

Samal üritusel ettekande pidanud endise legendaarse kohtuniku Valeri Lõõniku sõnul võib kohtulugude politiseerimine kohtupidamise lausa farsiks muuta. «Kriminaalasi algatatakse mõne ajakirjanduses avaldatud artikli põhjal, mis avalikkuses suurt vastukaja äratab,» rääkis Lõõnik. «Siis praetakse kahtlustatavaid meedias tükk aega, ning lõpuks, kui kuriteo aegumise tähtaeg lähenema hakkab, saadetakse asi kohtusse. Ühiskondlik huvi on juba kadunud, aga inimesi, kes ilmselt kellelegi valusalt varba peale juhtusid astuma, on väga palju solgutatud. Mitmed sellised kohtuasjad lõpetataksegi seoses aegumisega ja üldsus ei saagi teada, kas keegi oli milleski süüdi või mitte.»

Uurimistele tähtaajad

Sellise ebanormaalse olukorra lõpetaks Lõõniku arvates kindla tähtaja seadmine eeluurimisele, mis võiks olla näiteks kaks kuud. «Tüüpiline ongi vilets kohtueelne uurimine ja uurimisega venitamine,» rääkis Lõõnik. «Kohus saab asja lahendama asuda alles kaheteistkümnendal tunnil ehk mõned päevad enne vaadeldava kuriteo aegumist. Siin saab etteheiteid teha ainult kohtueelsele menetlejale ehk prokuratuurile.»

Lõõnik tõi näiteks rahandusminister Mart Opmani kriminaalasja esimese astme kohtus. «Prokuratuur saatis asja kohtusse viis päeva enne kriminaalasja või kuriteo aegumistähtaega, uurimine oli kestnud siis ligi viis aastat,» rääkis Lõõnik. «Kohtunik tahtis teha nii, et aegumine katkeks, et oleks võimalik kohtus välja selgitada Opmani süüdi või mittesüüdi olemine. Aga kaitsjad vaidlesid vastu. Kohtunik taandati ja kriminaalsasi anti teise kohtuniku kätte, aga see lõpetas menetluse seoses kuritöö aegumisega. Prokuratuur oma praaki aga ei tunnista.»

Lõõniku sõnul jääb uurimine mõnikord aastateks soiku. «Kui kahtlusalust pole vahistatud, siis võib asja uurida sama hästi kui aegumiseni,» selgitas Lõõnik.

Lõõniku sõnul toppavad kohtuasjad valitsuse pidevate politseireformide ja politseinike vähendamiste pärast: «Öeldakse, et uurijaid ei ole, sellepärast ei uuritagi. Seoses politseis toimuvate pidevate reformidega ei tea politseinikud, mis neid järgmisel päeval ees ootab. Noored politseinikud otsivad seetõttu tööd eraäris.» Politsei pidev reformimine on kaasa toonud ka käegalöömise majanduskuritegudele.

«Majanduskuritegusid enam korralikult ei uuritagi,» lausus Lõõnik. «Põhilised majanduskuritegude menetlused algatatakse ajakirjanduses avaldatud materjalide alusel. Majandusalaste peitkuritegude avastamine on nullilähedane ja ennetustööst ei maksa rääkidagi.»

Tule poliitika õhtukooli loengutele!

Poliitika õhtukooli loengud toimuvad Hopneri majas (endises Matkamajas) aadressil Raekoja plats 18.

20. novembril kell 18 toimub loeng teemal «Demokraatia hävitamine Eesti moodi».

2. detsembril kell 18 on kavas loeng «Riigi raha kasutamine valimiskampaanias».

Suure huvi tõttu tuleb istekoha saamiseks end registreerida telefonil 5309 5875 või ausadvalimised@gmail.com
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.