Tänasel linnavalitsuse väljasõiduistungil Brüsselis anti ülevaade Euroopa rohelise pealinna tiitlile kandideerimise ettevalmistuse ja taotluse koostamise kohta.

Abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul tuleb Euroopa rohelise pealinna tiitli saavutamiseks aastaks 2018 esitada taotlus järgmise sügisel ning võitja selgub 2016. aasta suve alguses.

“Euroopa rohelise pealinna tiitli taotlemisel hinnatakse linnade panust keskkonna parandamiseks 12 keskkonnavaldkonna alusel, nagu näiteks kliimamuutused, kohalik transport, rohealad ja jätkusuutlik maakasutus, loodus ja bioloogiline mitmekesisus, välisõhu kvaliteet, mürakeskkonna kvaliteet, jäätmeteke ja jäätmemajandus, veekäitlus, reoveekäitlus, ökouuendus ja jätkusuutlik tööhõive, energiatõhusus, integreeritud keskkonnajuhtimine,” märkis Sarapuu.

“Taotluses tuleb iga keskkonnavaldkonna kohta anda infot, milles kirjeldatakse linna keskkonnaseisundit ning viimase 5-10 aasta jooksul linnakeskkonna parandamiseks ellu viidud tegevusi ja saavutatud tulemusi. Ühtlasi tuleb anda ülevaade lühi- ja pikaajalistest eesmärkidest ning meetmetest nende saavutamiseks.”

Kõiki taotlusi hindab 12 valdkonna ekspertidest koosnev komisjon, nn ekspertide paneel. Taotlusi võrreldakse ja pannakse paremusjärjekorda, kõik 12 indikaatorit on võrdse tähtsusega. Ekspertide hinnangu põhjal tehakse valik linnadest, kes pääsevad järgmisse vooru. Väljavalitud linnad tutvustavad oma visiooni, tegevuskava ja kommunikatsioonistrateegiat, mille põhjal valib žürii välja võitja.

Vastavalt Tallinna linnavalitsuse 21. augusti 2013 korraldusele on moodustatud ajutine komisjon 2018. aasta Euroopa rohelise pealinna tiitlile kandideerimise tegevuste koordineerimiseks ning millega anti Tallinna Keskkonnaametile ülesanne korraldada 2018. aasta Euroopa rohelise pealinna tiitlile kandideerimise taotluse koostamist.

Abilinnapea sõnul on Tallinna üheks eesmärgiks linnakeskkonna parendamine ja arendamine, mis toetab igati ka Rohelise pealinna tiitlile kandideerimise püüdlusi.

“Ühe suurima saavutusena, mis näiteks taotluses läbib mitmeid valdkondi ja annab suure eelise teiste linnadega võrreldes, on tasuta ühistranspordi rakendamine,” tõdes Sarapuu. “Kahtlemata väärib äramärkimist ka trammiteede rekonstrueerimise ja uute trammide soetamine ning mitmete teede (Tehnika tn, Soo tn jm) remondi käigus  jalgrattaliikluse võimaluste parandamine.”

Ühe Tallinna kõige soodsamas seisus oleva valdkonna, looduse mitmekesisuse tegevusena toob abilinnapea välja, et kaitse alla on võetud kohaliku objektina Pääsküla raba ning koostatud on kaitsekorralduskava. Kavas on alustada Tallinna linna biotoopide ehk elupaikade kaardi koostamist.

Väga oluline panus keskkonnahariduse ja looduse tundmaõppimise võimaluste parandamise jaoks oli sel aastal ka Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuse avamine, kus nüüd on loodusharidust võimalik anda lisaks seni edukalt tegutsenud Tallinna Botaanikaaia ja Aegna loodusmajadele.

Nimetada võib ka müramõõteekraani paigaldamist Sõpruse puiesteele Lepistiku peatusesse. Jäätmemajanduse valdkonna jaoks oli oluline 2014. aastal jäätmejäämade avamine Pärnamäel ja Rahumäel. Lisaks omandas Tallinna linn Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS.

Samuti panustati veekeskkonna parandamisse, Pirita ja Stroomi supelrandadele omistati sinilipp, mis näitab randade vastavust kõikidele kvaliteedinõuetele ja head teenuste kättesaadavust randades. Haljastuse valdkonnas jätkub haljastuse infosüsteemi arendamine ning 2015. aastal on plaanitud katuse- ja vertikaalhaljastuse näidisprojektid. Samuti on kavas mitmete parkide korrastamised. 

Euroopa rohelise pealinna tiitlit annab välja Euroopa Komisjon. Algatuse üldine eesmärk on parandada Euroopa linnade elukeskkonda ning eelkõige tunnustada ja premeerida pingutusi, mida linnad teevad keskkonna ja elukvaliteedi parandamiseks.

Esimesed Euroopa rohelised pealinnad olid Stockholm ja Hamburg vastavalt 2010. ja 2011. aastal.