"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Kuidas tähistati jõule vanasti? (0)
29. november 2014

"4. detsembril pandi keskajal vaasi kirsi- või ploomioks, et see jõuluajal õide puhkeks ja kõiki rõõmustaks,» rääkis vanadest advendikommetest kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Kuuskemaa sõnul polnud keskaegsed jõulud Tallinnas mingid kauplemisorgiad nagu praegu. “Nüüd alustavad kavalad kaupmehed jõuluhooaega selleks, et rohkem müüa, juba ei tea millal,” tõdes Kuuskemaa. “See hajutab ja lahjendab seda ilusat aega. Vanasti pandi aga kuusk Raekoja platsile alles pärast toomapäeva ehk 21. detsembrit.”

Kuuskemaa sõnul algas katoliku ajal neljandal pühapäeval enne Kristuse sündi suur paast, mil liha ei söödud. “Paast oligi advendiaja peamine sisu,” märkis Kuuskemaa.

“Luterlased enam paastust kinni ei pea, aga paastu peamine idee on jäänud. Selle kohaselt tuli ennast suureks tähtpäevaks, mida Kristuse sündimise päev endast kujutas, hingeliselt puhastada ja ette valmistada ja astuda uude aastasse puhtamana. Tollal tähistasid jõulud rohkem uue aasta algust kui 31. detsember.”

Eraldi tähtpäevad

Toomapäevaks, 21. detsembriks pidid linnakodanikud ära maksma oma maksud ja võlad ning tagastama laenatud asjad. Samuti mõtlema, kuidas käituda, et ligimestele mitte liiga teha ja ise paremini hakkama saada.

“Taheti, et hingele ei koguneks pattusid ja tegusid, mida tuleb hiljem kahetseda,” mainis Kuuskemaa. “Paast oli füüsiline enesepiiramine ja sellega pidi kaasas käima ka vaimne enesepiiramine. See teine osa advendiideest on meile jäänud tänase päevani.”

Kuuskemaa sõnul pöörati advendiajal rohkem tähelepanu sellele, et käidaks korralikult kirikus. “Katoliku ajal oli muidugi pihtimine ka veel, mis oli hingepuhastamise ja andeks saamise üks moodus,” rääkis Kuuskemaa. “Luterlik kirik pihtimist ei harrasta.”

Advendiaja sisse jäävad ka mitmed tähtpäevad. “Näiteks 4. detsembril on parba- ehk Püha Barbara päev,” ütles Kuuskemaa. “Sel päeval tuli lõigata kirsi- või ploomioks ja panna see vette. Jõuludeks pidi oks õitsele puhkema ja inimesi rõõmustama.”

Sokk käis kaminasse

Katoliku ajal ütlesid vanemad nigulapäeval ehk 6. detsembri eelõhtul lastele, et sa oled olnud hea poiss või tüdruk. “Seejärel lasid vanemad panna lapsel oma puukingad ukse taha või riputada soki kaminasse,” selgitas Kuuskemaa.

“Pidi ju tulema Santa Claus ja tooma kingitusi. Kingituste saamine meeldis nii lastele kui ka lastevanematele sedavõrd, et kui toimus reformatsioon, ei jäetud seda kommet ära, vaid lükati paari nädala võrra edasi jõululaupäevale. Ka see on üks advendiaja ilusaid ootusi.”

Toomalaupäeval kogunes linna raad pidulikule istungile ja tõmbas joone alla linna rahandusaastale. “Siis võeti pidulikult alla veinikannud ja hakati pidutsema. Pärast reformatsiooni, kui ei olnud enam paastunõuet, polnud söögiks ainult taime- ja kala-, vaid ka lihatoidud,” mainis kunstiajaloolane.

Kuuskemaa sõnul hoidusid linnaelanikud jõuluajal suurematest pahandustest ja sel ajal ei määratud karme karistusi. “Jõuluajal anti isegi kurjategijatele armuaega, jõululaupäevast kuni kolmekuningapäevani ei hukatud kedagi,” lisas ta.

Kui jõulud kätte jõudsid ja paastuaeg lõppes, siis kestsid pidusöögid ja külaskäigud kuni kolmekuningapäevani (6. jaanuarini).

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.