Magdaleena tänaval lagunevad ühel maatükil majad, kuid linn ei saa omanikke karistada, sest nendeks on 13 Tallinna rõngasvalda ning seadus ei luba omavalitsusi vastutusele võtta.

Aasta algul käisid mupo ametnikud koolitusel sisekaitseakadeemias. Praegu seal nõunikuna töötav endine juhtiv politseinik Priit Männik õpetas koolitusel linnapolitseinikele, kuidas tähele panna ja ära tunda süütegusid. Novembris saatis Männik munitsipaalpolitseile kirja, mis oli nagu koolituse jätk.

«Annan teile koolitusmaterjali,» olevat Männik kirjutanud. «Mina leidsin sealt kaheksa süüteokoosseisu elementi. Äkki leiate teie rohkem? Kui järgmine kord kohtume, siis räägime sellest.»

Männiku kirjas on juttu Tallinnas Magdaleena 4 asuvast mahajäetud hoonetega kinnistust, millel on tervelt 13 omanikku. «See on koristamata möödunud talvest peale. Seal on kuurid põlema pandud, seal on ohtlikud jäätmed,» loetles Männik.

Lisaks «kaunistavad» ala kaks ohtlikku puud, lahtised sissepääsud, niitmata rohi, kinnistule veetud risu jne.

«Igal aastaajal oleme kinnistu omanikega heakorra teemal suhelnud,» kinnitas Kesklinna linnakeskkonna osakonna juhataja Aigar Palsner. «Kui meelde tuletatakse, tehakse selleks korraks korda ja sellega asi lõpeb. Püsivalt seda kinnistut ei hooldata.»

Nii olevat see kestnud juba aastaid.

Karistada ei saa

Aga nagu tuleb välja, polegi võimalik omanikke karistada ning nii Tallinna linnavalitsus kui mupo saavad omanikke korrale kutsuda ainult selgitamise ja veenmise teel. «Munitsipaalpolitsei on omalt poolt saatnud märgukirjad kõigile 13 kaasomanikule,» ütles mupo juhtivinspektor Toomas Rebane. «Omanikud ise peavad omavahel kokkuleppele jõudma, kes võtab endale kohustuse kinnistu korras hoida.»

Mupo selgituse kohaselt ei saa kinnistu omanikke karistada aga sellepärast, et karistusseadustiku järgi ei saa riiki, omavalitsust ja avalik-õiguslikku juriidilist isikut vastutusele võtta. Nimelt oli Magdaleena 4 omal ajal Harjumaa polikliinik ning nii sattus kinnistu ja sellel asuvad hooned Harjumaa 13 omavalituse kätte.

Mupo ametnike koolitamiseks Männiku tähelepanekud kõlbavad, Magdaleena 4 juhtumit aga tõenäoliselt lahendada ei aita. Männik ise ei tahtnud oma kirjast rääkida ja nimetas seda lihtsalt teatiseks.

Pika ajalooga koht

Magdaleena 4 hooletusse jäänud krundil on pikk ajalugu. Juba 2006. aastal taotles üks kaasomanikest, Kiili vallavalitsus, maatükil detailplaneeringu algatamist, kuid tollal sellest asja ei saanud.

«Jah, vallad said selle ühisomandisse ja siis tekkis küsimus, mis sellega peale hakata,» meenutas Rae abivallavanem Priit Põldmäe. «Kuidagi oli see olukord vaja lahendada. Ma tean seda, et see kinnistu taheti väärtustada ja enampakkumisel ära müüa. Seda prooviti ka teha, kuid eri takerduste tõttu ja minu arust mitte just mõistlike hoiakutega on Tallinna linn keeldunud selle planeeringu algatamisest, viidates igasugustele naljakatele asjadele. Praegu ma neid asju nimetama ei hakkaks.»

Abilinnapea Taavi Aas sellega ei nõustu. «Tallinn ei keeldunud detailplaneeringu algatamisest, vaid esitas nõuded, mis olid vajalikud detailplaneeringu eskiisi täpsustamiseks,» märkis Aas. «Muu hulgas oli kinnistul probleem sinna nõukogude ajal kerkinud ebaseadusliku juurdeehitisega, millel puudus projekt.»

Rahastust ja
volitusi pole

2006. aastale järgnes pikk vaikus, kuni 2011. aastal esitas Rae vallavalitsus Tallinna linnaplaneerimise ametile detailplaneeringu eskiisi. «Linnaplaneerimise ametil sellele vastuväiteid pole,» ütles linna detailplaneeringute teenistuse direktor Arvo Rikkinen.

Planeering soovib jagada Magdaleena 4 kinnistu kolmeks krundiks. Ühele krundile peaks tulema kuni neljakorruseline mitme korteriga elamu, teisel krundil rekonstrueeritaks praegu seal asuv kolmekorruseline hoone korterelamuks ja kolmas krunt liidetakse naaberkinnistuga, kus asub lasteaed.

Rikkineni sõnul saab nende amet detailplaneeringuga edasi minna alles pärast seda, kui on sõlmitud detailplaneeringu rahastamise leping. «Vastavat lepingut pole seni allkirjastatud, sest kuigi Rae vald on end teiste kohalike omavalitsuste esindajaks märkinud, puuduvad neil käeoleval ajal ülejäänud valdade vastavad nõusolekud või volitused,» selgitas Rikkinen. «Tallinn ei pea võimalikuks ega vajalikuks oma eelarvest Eesti kõige jõukamatele valdadele kuuluva kinnistu detailplaneeringut rahastada.»

Korda hoida oleks tegelikult imelihtne

Paarist kokkuleppest piisaks, et maatükk oleks prügita ja nägus vaadata.

«Leidku enda hulgast see, kes kinnistul silma peal hoiab. Lisaks saavad vallad sõlmida kasutuskorra kokkuleppe, täiesti võimalik on ka sõlmida leping haldusfirmaga,» rääkis mupo juhtivinspektor Toomas Rebane, kuidas vallad saaks maatüki ja majad korras hoida, kuni planeerimine kestab. «Kui aga ükski omavalitsus ei nõustu asjaga tegelema, võib Tallinn kutsuda 13 valla esindajad ühe laua taha ja leida lahenduse. Me ei saa niisugust korralagedust Tallinnas lubada.»