Eestis on hasartmängusõltuvuse riskirühm mängijate seas kahanenud ja riskirühma kuulujate hulk on pikemat perioodi vaadeldes vähenenud ka elanikkonnas üldiselt, selgus uuringust.

Hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuse algatusel TNS Emori läbi viidud uuringu “Eesti elanikkonna kokkupuuted hasartmängudega 2014” eesmärk oli välja selgitada hasartmängude mängimise ja mängusõltuvuse ulatus Eestis, selle sihtgrupp olid 15-74 aastased Eesti alalised elanikud, teatas rahandusministeerium BNS-ile. Kokku oli vastajaid 3496.

Riskirühm jagatakse kaheks: mõningate probleemidega mängijad ja tõenäoliselt patoloogilised mängijad. Riskirühma kuulus tänavu 3,6 protsenti kogu uuritud elanikkonnast ja kuus protsenti kunagi hasartmänge mänginutest. 2012. aastal olid vastavad näitajad viis ja kümme protsenti ning 2010. aastal üheksa ja 13 protsenti. Tõenäoliselt patoloogiliste mängijate rühma kuulus 0,7 protsenti kogu elanikkonnast ja 1,4 protsenti kõigist mängijatest. 2012. aastal olid vastavad näitajad üks ja kolm protsenti ning 2010. aastal kolm ja neli protsenti.

Hasartmängude levik elanikkonnas pole oluliselt muutnud, selgub uuringust. Viimase kahe aasta jooksul on mõnes raha peale mängitavas mängus osalenud pool elanikkonnast. 45 protsenti elanikkonnast on mänginud loteriid, viis protsenti teinud panuseid mänguautomaatidel, neli protsenti mänginud pokkerit, kaks protsenti mänginud kasiinode mängulaudadel ja kaks protsenti osalenud spordiennustustes.

“Hasartmängude leviku püsimine stabiilsena ühes sõltuvusprobleemide kahanemisega annab märku tarbijaskonna ja korraldajate küpsemisest ning senise hasartmängupoliitika õnnestumisest,” ütles rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Taivo Põrk.

Rahandusministeeriumi teatel pole üllatusi mängijate profiilis – viimase kahe aasta jooksul on raha peale keskmisest enam mänginud eelkõige nooremad: 18-20 aastastest 62 protsenti, 20-29 aastastest 67 protsenti ja 30-39 aastastest 62 protsenti  ning inimesed, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta kuus on üle 550 euro (65 protsenti).

Naiste ja meeste mängimise koondtasemed kahe viimase aasta jooksul ei erine suurel määral, vastavalt 51 ja 49 protsenti, kuid mehed mängivad naistega võrreldes enam internetis, naised aga ostavad sagedamini väljaspool internetti kiirloteriid ja osalevad kauba või teenuse ostmisega seotud loosimistel.

Uuringut rahastas rahandusministeerium, toetasid Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit ja AS Eesti Loto.