Aasta algas veriselt - väidetavad islamiäärmuslased tapsid eile Pariisis satiiriajakirja Charlie Hebdo juures ja toimetuses kokku 12 inimest. Neli tapetut olid karikaturistid, ajakiri oli varem avaldanud pilapilte prohvet Muhamedist. Vaidlus sõnavabaduse üle algab Euroopas uue tugevusega.
Kohutav terrorirünnak Pariisis näitab samas, kui tihedalt on kõik omavahel seotud. Pole kahtlust, et vaatamata moslemikogukonna eilsele rünnakut hukkamõistvale avaldusele suurenevad eurooplaste eelarvamused immigrantide, eriti moslemitest immigrantide suhtes. See aga annab taas võimaluse nišiparteidel näidata, et peavooluparteid ei tee midagi siseturvalisuse kasvatamiseks ega immigratsiooniga võitlemiseks, vahendas ERRi uudisportaal.
Meenutagem, et lisaks Eestile peetakse sel aastal valimised Euroopas veel Soomes, Kreekas, Taanis, Poolas, Portugalis, Šveitsis, Sloveenias, Hispaanias ja Ühendkuningriigis. Just viimases on Briti Iseseisvuspartei saanud oma immigrantidevastase retoorikaga hääli, mis on pannud peavooluparteisid samuti oma juttu karmistama.
Kõige kurvem kogu selle õudse loo juures on, et kannatavad tavalised põgenikud. Nemad on tavalised moslemid, kes on põgenenud kas Süüria sõjategevuse või otseselt Islamiriigi eest. Alates Süüria konflikti algusest on kodu jätnud üheksa miljonit inimest. Neist 150 000-le on antud Euroopas varjupaika.
Euroopa on suure vastuolu ees. Ühest küljest tahavad kõik elada turvaliselt Euroopa kindluses ja seega tunduvad kontroll piiridel ja immigratsiooni reguleerimine ainuõige sammuna. Teisest küljest räägib Euroopa universaalsetest inimõigustest, mis tähendab vaba ja väärikana sündimist. Kuidas see läheb aga kokku sündmustega Islamiriigi keskmes, põgenikelaagrite ja asüülikeskustega?