"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
Ettevõtja Ülo Pärnits: 1000-eurone miinimumpalk päästaks Eesti riigi! (7)
12. jaanuar 2015

«1000-eurone miinimumpalk on üks väheseid reaalseid abinõusid, mis päästab riigi hukatusest,» ütleb ettevõtja ja Ülo Pärnits. Miinimumpalga tõstmine vähendaks väljarännet ning palgavaesuse vähendamine  paneb majanduse mootori kiiremini käima – nii kinnitavad ka paljud rahvusvahelised majandusorganisatsioonid.

«Need abinõud, mida riik on seni rakendanud ja mida nüüd valimiste eel välja pakutakse, meid enam ei päästa,» kinnitab Pärnits, kelle sõnul oleks ainus lahendus tõsta järsult miinimumpalka, nagu nägi ette linnapea Edgar Savisaare kõnes tehtud ettepanek. Pärnits on suurettevõtja – Ülemiste City looja ning juba Eesti iseseisvumise aja algusest tuntud uuenduslike majandusideede maaletooja.

Pärnitsaga sama seisukohta jagab Eesti Panga endine juht Jaan Männik: «Miinimumpalka tuleb tõsta palju kiiremini, kui ükski erakond seni on välja pakkunud,» leiab ta. «Kui me igal aastal 30-40 eurot miinimumpalka tõstame, siis see ei aita inimesi palgavaesusest välja.»

«Palgavaesus» on sõna, mida Männik oma jutus korduvalt rõhutab – Eestis valitseb palgavaesus. Ning ka Männik leiab, et ainus tee sellest välja on miinimumpalga radikaalne tõstmine. «Meie suur eesmärk Eestis peab olema, et mitte keegi ei teeniks vähem kui 1000 eurot kuus.»

 
Palka tuleb rajult tõsta

Sel aastal on miinimumpalk 390 eurot kuus, millest maksude (tulumaksu ja töötuskindlustusmakse) mahaarvestamisel jääb järele 337 eurot. Kuidas peaks selle rahaga ära elama korterit üüriv kahe lapsega üksikema?

Männik märkis, et arvutuste kohaselt teenib Eestis umbes 10% töölkäivatest inimestest miinimum- või miinimumilähedast palka. «See tähendab, et iga kümnes inimene peab iga päev ränka võitlust, et ots otsaga kokku tulla, et üldse ellu jääda!» Männiku sõnul tuleb palgavaesuse teemaga tegelda palju tõsisemalt kui seni.

«Oleme miinimumpalga tõstmisega juba kõvasti hiljaks jäänud,» tõdeb ka majandusteadlane Olev Raju ja lisab samuti, et ainuke pääsetee on seda nüüd rajult tõsta. «Minimaalselt kaks korda,» kõlab Raju arvamus. Majandusteadlase sõnul on ressursid selliseks tõusuks olemas. «Töö hind on Eestis ebaõiglaselt madal, sellepärast tööjõud siit pagebki. Miinimumpalga tõstmine ei ole mitte võimaluste vaid poliitilise tahte küsimus,» leiab ta.

Tööandjad miinimumpalga suurt tõusu muidugi võimalikuks ei pea. «Ühe palgatõus on teise hinnatõus,» ütleb Eesti tööandjate keskliidu kommunikatsioonijuht Lauri Linnamäe. «Parim kommentaar tuhande-fantaasiale on lihtne arvutus. Et alampalgasaaja saaks teenida 1000-eurost palka – kätte u 800 eurot –, peab tööandja välja maksma 1340 eurot. Kattes erinevad kulud ja investeeringud, peab tööandja inimese ühe kuu töö müüma maha 1500 euro eest. Lõpptarbijani jõudes on see käibemaksustatud – s.t keegi peab inimese kuu aja töö ostma ära vähemalt 1800 euro eest.»

Sellist väljaminekut ei taha ettevõtjad endale lubada. «1000-eurose miinimumpalga lubaduse tegelik sisu on liikumine madalapalgalisest töötuks,» leiab Linnamäe, kelle sõnul suunduksid miinimumpalga tõstmisel paljud töökohad Eestist välja.
Samas rägib Linnamäe jutule vastu see, et kuigi Eestis on niigi madalad palgad, on hinnad juba praegu kõrged.

 

Ruum palgatõusuks on olemas

«See on rumal jutt! Meid hirmutatakse üksikute näidetega,» oponeerib Pärnits tööandjatele. «Tegelikult on meil ruum palgatõusuks täiesti olemas. Öeldakse, et palk tõuseb siis, kui  teenime rohkem lisandväärtust. Ent mis on tegelikkus?! Ettevõtted suurendavad lisandväärtust, kasumi osa kasvab, samas ei kasva palgad kaugeltki mitte võrdses proportsioonis.

Meie palgad on nii väikesed selle pärast, et Eesti ettevõtjate fundamentaalne siht on kulusid minimiseerida, ja palk teadupärast on ettevõtte jaoks märkimisväärne kulu, mida omaniku loogika järgi tuleb hoida nii väiksena, kui võimalik. Seepärast peab olema sund, mis sunniks ettevõtet palka tõstma, sest niisama – suurest rõõmust ja südameheadust – ei tõsta seda keegi. Meil ei ole ka tugevaid ametiühinguid, kes palgatõusu tagant torgiks.

Ainuke võimalus ongi, et riik sunnib seda tegema. Nüüd Juhan Parts muidugi väidab, et selline palgatõus tähendaks koondamislainet ja 300 000 töötut. Puha vale!»
Pärnits toob näite oma ettevõtete kohta: «Minu firmade puhul puudutaks miinimumpalga tõus vaid üht ettevõtet üheksast, ülejäänud kaheksas juba on palgad 1000 eurost kõrgemad.»

Tema sõnul peaks elujõulised väikeettevõtted palga tõstmisega hakkama saama. «Praegu saavad teenindajad restoranides palka 500-600 euro ümber. Mis juhtub siis, kui tõstame nende palga 1000 eurole? Tõstetakse pisut söögihindu, võib-olla tõesti peab mõni restoran n-ö pillid kotti panema. Aga järele jääbki paras arv. Suurematel ettevõtetel, näiteks suurel õmblusfirmal, on kahtlemata raskem. Aga kui neile aasta-paar järeletulemise aega anda, siis on ka seal võimalik palgad normaalsele tasemele viia.»

 

Jutt tööviljakusest on ajupesu

Männik kinnitab Pärnitsa sõnu. «Muidugi tekib küsimus, kust miinimumpalga tõstmiseks katet saada. Vastus on lihtne: esiteks tuleb riigiaparaati koomale tõmmata ja ülejääv raha kulutada avaliku sektori palgatõusule. See eeldab haldusreformi ja riigijuhtimissüsteemi muutmist. Samas ma usun, et igal mõistusega inimesel tekib küsimus, kas põllumajandusministeerium ikka vajab 300 ametnikku. Mis puutub eraettevõtlusse, siis nemad peavad lihtsalt kohanduma. Eesti ettevõtluskultuur on praegu selline, et ongi normaalne maksta inimesele 500-eurost palka. Seda mudelit tuleb muuta või turult kaduda!»

Tööandjad armastavad palgatõusust möödahiilimiseks kasutada nõukaaegset väljendit «tööviljakus» – suurema palga jaoks tuleb tõsta tööviljakust. Pärnitsa sõnul on see selge ajupesu. «Eesti pangad on tunduvalt efektiivsemad kui nende välismaised emapangad – aga palka makstakse kolm korda vähem,» lausub ta.

«Ehitusvaldkonnas sama asi – Eestis teeb ehitaja rohkem tööd kui Soomes, aga palk on mitu korda väiksem. Või võtame Prisma müüjanna – poed, isegi kaubavalik on Tallinnas ja Helsingis suures osas identsed, aga miks makstakse siin kordi vähem? Nojah, võib ju öelda, et Helisingis müüakse ühe ruutmeetri kohta rohkem kaupa kui Tallinnas. Aga meil on ka kaks korda rohkem müügipindu. Ja müügipindu on meil kaks korda rohkem, sest tööjõu hind on madal. Aga see ei pea ju nii olema.»

Männik tunnistab, et suured muutused, mida oleks ka alampalga 1000 eurole tõstmine, on ühiskonnale valulikud.

«Samas midagi ei ole teha,» leiab ta. «See ei ole koht sentimentaalsusteks, me peame globaalselt mõtlema. Pealegi – eraettevõtlus ei olegi stabiilne. Võtame kas või praeguse Norra näite, kus naftahinna languse tõttu tuli koondada 7000 inimest.»

Ekspertide hinnangul aitaks 1000-eurone alampalk leevendada ka Eesti üht suurimat painet – väljarännet. «Palkade erinevus Soome ja  Rootsiga mõjub hukatuslikult – see tõmbab vee peale kõigile meie püüdlustele ja senistele saavutustele,» ütleb Pärnits.

«Eriti ahvatlev on välismaale minek ju neile, kellel on toimetulekuraskused,» lisab Männik.

Muidugi tekib küsimus, kas me vajamegi Eestisse toimetulematuid inimesi – neid, kes Soomes vanakesi hooldavad või Iirimaal kalkuneid kitkuvad? Poliitiline eliit kutsub tagasi ikka ainult talente. «Minu seisukoht on, et kõigil inimestel Eestis peaks olema hea elada,» sõnab Männik. «Kõigil peaks olema palk, mis võimaldab stressivaba toimetulekut.»

Muuseas – et praegu vireleb palgavaesuses naisi poole rohkem kui mehi, siis aitaks miinimumpalga tõus märkimisväärselt vähendada ka hiiglaslikku palgalõhet meeste ja naiste vahel.

Miinimumpalga tõstmise vastased hirmutavad räige tööpuuduse ja hinnatõusuga. Pärnits ega Männik suure sotsiaalse katastroofi võimalikkusesse ei usu.

«Ma ei usu, et  töötus oluliselt kasvaks, niisamuti ei tähenda 1000-eurone miinimumpalk ilmtingimata suurt hinnatõusu,» ütleb Pärnits. «Küll aga kasvavad nende palgad, kes elavad peost suhu. Kokkuvõttes on miinimumpalga tõstmisel 1000 eurole majandust edasi viiv ja elujärge parandav efekt.»
«Suurt hinnatõusu alampalga tõstmine ei tähendaks,» on ka Männik kindel. «Hinnad võivad teatud sektorites küll pisut tõusta, kuid iga mõtlev inimene aktsepteerib väikest hinnatõusu selle nimel, et inimestel, kellel praegu on raske toime tulla, oleks parem elu. Kui muutust ei tule, siis me ei lahendagi palgavaesuse küsimust.»

 

LOE KA:

Edgar Savisaar: alampalk tuleb tõsta 1000 euroni juba järgmisel aastal

Majandusekspert: Savisaare pakutav 1000 eurone miinimumpalk peataks väljarände

Kommentaarid (7)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

www
26. veebr. 2015 12:06
Eesti riik oleks päästetud, kui Keskerakond võimule tuleks, muidu veereb ta edasi kuristikku.
Mees
22. jaan. 2015 16:49
Antud artiklist järeldub, et Ülol on kas vanadusdementsus või valimised panevad lausrumalust suust välja ajama. eestis on 112000 ettevõtet kelles suured (ja paljude arvates orjapidajatest ettevõtteid) on kõigest 182 tükki. 105000 ettevõtet on väiksed pereettevõtted. seega on meil võimalus tappa suurem osa sellest 105 000 ettevõttest ning suurendada riigisektorit, et liiga palju töötuid kah linnas ei tilbendaks. ah, õigus, raha ju kah riigile ei laekus.
ärr
14. jaan. 2015 19:27
See lause ütlebki probleemi sisu peamiselt ära - "Sellist väljaminekut ei taha ettevõtjad endale lubada." ETTEVÕTJAD EI TAHA. Küll aga tahetakse tööjõukulude vähendamist, et enesele jääks rohkem luks-autode soetamiseks ja hawai-puhkusteks. Kas keegi tõesti usub, et tööjõukulude vähendamisest võidavad töövõtjad läbi suurenenud palgafondi? Järgmisena hakkavad mugavlevad ettevõtjad riigilt nõudma lausa tasuta tööjõudu - Töötukassa kaudu peaks valikut olema ju küll, sandid tööle! Ettevõtjate panus töövõtjate haridusse, koolitusse, tervisesse ja pensionisse on niigi minimaalne või olematu, toogem ärimeestele aina kuldmune kandikul nina ette!
mees
22. jaan. 2015 16:41
Huvitav kus siis tuleb see raha mida riik kasutab? Väide. Ettevõtjate panus töövõtjate haridusse, koolitusse, tervisesse ja pensionisse on niigi minimaalne või olematu, on niivõrd rumal, et see on lausa loll. kes sinu arvates maksab sots ja tulumaksu?
...
14. jaan. 2015 08:15
Ilmselgelt vanamehel on ausast ametist küll, vanus pressib ka juba peale, nüüd vaja riigikokku 3-4 kilosele palgale puhkama minna veel enne surma. Siis aetakse igasugust kägu rahvale. Kui mõni pole veel aru saanud, siis kedagi ei huvita, et sul vähe raha on. Sind kasutatakse ära enda huvides. Ole jah loll, mine valima ja aita kellegil rikastuda. 1000-eurine miinimumpalk pole meie majandusarengus praegu kuidagi võimalik, see on muinasjutt lollidele.
Kalle
13. jaan. 2015 19:31
Väga nõus olen hr. Pärnitsaga,tuleksin isegi Eestisse tagasi. Minu eestis ja soomes töölkäigu vahe on selles,et eestis tööl olles oli igapäevane möte- mis saab öhtul,kust ma saan raha....soomes ma mötlen,et mis ma täna tööl teen ja kuidas kõik tööasjad tehtud saavad,mõtteviis on erinev ja mitte enam negatiivne :)
No
13. jaan. 2015 18:29
kui kunstlikult miinimumpalka tõsta,siis võõidab ainult riik oma kõrge maksusüsteemiga,väikeettevõtted peavad siis pooled töötajad koondama või üldse pillid kotti panema.Mis kasu see siis toob?