Eesti ei toeta Schengeni riikide vahel piirikontrolli taastamist, nagu seda soovis eelmisel nädalal Pariisis aset leidnud terrorirünnakute valguses Hispaania siseminister Jorge Fernández Díaz.
Schengeni lepingu muutmine või piiramine, eriti vaba liikumise prisma läbi, on olnud päevakorras varemgi, ütles siseministeeriumi pressinõunik Toomas Viks. Ta tõi näiteks 2010. aasta sügise, kui Prantsusmaal oli probleem immigrantide sissevooluga Euroopa Liidu (EL) seest.
EL-i sisene vaba liikumine on Viksi sõnul üks ühenduse aluspõhimõtteid. “Eesti ei toeta mõtet alalise piirikontrolli taastamisest sisepiiridel. Muu hulgas just seetõttu, sellega teeksime sammu suunas, kuhu Pariisis tegutsenud terroristid ja ka erinevad Euroopa Liidu vastased äärmusparteid soovivadki, et liiguksime, see on vabaduste piiramise ja Euroopa Liidu integratsiooni laiemalt tagasipööramise suunas,” ütles Viks.
“Terrorismiohtu probleemiga tuleb loomulikult tegeleda, aga seda võimaldab ka tänane Schengeni ruumi reeglistik, mis lubab muu hulgas ka piirikontrolli ajutist taastamist,” sõnas Viks. “Siseministeeriumi hinnangul on ei ole Schengeni lepingu muutmine primaarne, sest ka tänase versiooniga on võimalik oma piire valvata.”
Kindlasti peaks Viksi sõnul kiirendama EL-i e-piiride paketi menetlemist, sest selle ellurakendamine looks veel paremad võimalused info saamiseks neist, kes ületavad EL-i välispiire.
Praegu on Viksi sõnul päevakorras ka Schengeni käsiraamatu uuendamine. “Käsiraamatut on lihtsam muuta ja see oleks nii-öelda omamoodi tõlgendusakt piirieeskirjadele, mille läbi oleks kergem vajadusel teatud sätteid kohendada,” lisas Viks.
