Tuginedes valitsuse eelmise aasta 9. oktoobri otsusele tulla vastu Ameerika Ühendriikide palvele, saabus kolmapäeva pärastlõunal Eestisse üks Guantánamo kinnipidamiskeskusest vabanenud jeemenlane.

Eesti toetab selle sammuga Ameerika Ühendriikide püüdlusi sulgeda Guantánamo kinnipidamiskeskus, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile. Eestisse saabunud inimene ei ole valitsuse teatel süüdi mõistetud ja ta saabus Eestisse omal vabal tahtel, soovib siia jääda ning on selleks esitanud varjupaigataotluse. Guantánamost vabanevad inimesed ei saa sageli naasta kodumaale, sest seal on suur risk nende turvalisusele.

USA kaitseministeerium Pentangon teatas neljapäeva varahommikul, vange saadeti seekord laiali kokku viis, kes kõik olid Jeemeni päritolu. Ülejäänud neli kinnipeetut viidi Omaani. USA võimuesindajate kinnitusel on kõik vangid viibinud Guantánamos rohkem kui kümme aastat. Guantánamo laagris on siiani 122 vangi.

Eesti riik soovib tagada siia saabunud inimesele sujuva kohanemise, et kindlustada tulevikus tema iseseisev toimetulek ühiskonnas. Esmalt on ta taotlenud Eestilt varjupaika ehk välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel rahvusvahelist kaitset. Taotlust vaatab läbi politsei- ja piirivalveamet ning teeb otsuse kuue kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Rahvusvahelise kaitse taotlejana on tal õigus riigipoolsetele sotsiaalsetele tugiteenustele, mida seadusest tulenevalt korraldab sotsiaalministeerium.

Rahvusvahelise kaitse saajale antakse kuni kolmeks aastaks tähtajaline elamisluba ning väljastatakse elamisloakaart, mis on siseriiklik isikut tõendav dokument ning riigis elamise alust tõendav dokument. Samuti toetatakse vastavalt seadusele tema toimetulekut, elamisloa saamise korral on inimesel õigus riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt pakutavatele toetavatele teenustele. Kohanemise lihtsustamiseks tagatakse ka eesti keele õppimise võimalus ja vajadusel tõlketeenus ametiasutustes ja tervishoiuteenuse osutaja juures.

Alates 2009. aastast on Guantánamo kinnipidamiskeskusest vabastatud ja erinevatel alustel ümberasustatud 64 inimest, näiteks kolm Albaaniasse, üks Belgiasse,neli Bermuudale, üks Bulgaariasse, üks Cape Verdele, kaks El Salvadori, kaks Prantsusmaale, kuus Gruusiasse, kaks Saksamaale, üks Ungarisse, kaks Iiri Vabariiki, viis Kasahsani, üks Lätti, kuus Palaule, kaks Portugali, viis Katari, kaheksa Slovakkiasse, kolm Hispaaniasse, kolm Šveitsi ja kuus Uruguaysse.

Lisaks neile on 44 inimest suunatud tagasi kodumaale, sealhulgas näiteks Itaaliasse ja Suurbritanniasse.