"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Eestlane eelistab elada Tallinnas (1)
17. jaanuar 2015

Siseministeeriumi tellimusel valminud siserände põhjuste uuring näitab, et iga kolmas eestlane eelistab elada linnas, ääremaalisematest piirkondadest, mis ei ole maakonnakeskusega nii tugevalt seotud, liigutakse enim Tallinna suunal.

Eesti Uuringukeskus küsitles üle 1100 inimese, kes on aastatel 2002-2014 vahetanud elukohta korra või enam. Uuring võimaldab teha järeldusi, milliste elanike gruppide arvelt erinevad Eesti piirkonnad enam rahvastikku kaotavad või juurde võidavad ning millised on rändeotsuste sagedasemad põhjused.

Linnast linna ning linnast maale kolinuid on ligikaudu sama palju – vastavalt 32 protsenti ja 31 protsenti, 22 protsenti rännetest on toimunud maalt linna ning 15 protsenti maalt maale.

Eestlased on rännanud põhiliselt linnast maale, samas venelased ja muust rahvusest inimesed liiguvad valdavalt linnast linna. Kui 20-29-aastaste seas on kõige populaarsem linnast linna kolimine, siis 30-aastaste ja vanemate seas on levinuim rännusuund linnast maale.

Iga kolmas linna kolinud vastaja märkis, et eelistabki just linnalises keskkonnas elada. Suurim rändevoog oli Tallinna ja selle tagamaa vahel, kus mõlemas suunas rännanuid oli kõige rohkem.

Veidi vähem kui kolmandik ehk 31 protsenti rännetest on seotud tööga, vaid pisut vähem ehk 28 protsenti isiklike ja perekondlike põhjustega.

Olulise põhjusena (22 protsenti) mainiti ka eluasemega seotud kaalutlusi. Vaid 2 protsenti vastanutest tõi elukoha vahetamise motiivina välja taristu või teenuste vähesuse eelmises elukohas.

Töökohad on oluline tegur nii keskustesse kolimisel kui ka keskustest tagamaale ja kaugemalegi maapiirkondadesse kolimisel.

Kõige olulisem roll on töökohtadel olnud just linnadevahelisel rändel, mitte niivõrd rändel maalt linnadesse. Linnades elavate inimeste jaoks on väga olulisteks rändeotsuse mõjutajateks ka füüsilise elukeskkonna ja eluasemega seotud tegurid, mis hoogustab valglinnastumist tagamaale.

Peamiseks põhjuseks, miks Tallinnast koliti Tallinna tagamaale, nimetati just eluasemega seotud põhjuseid – 65 protsenti. Kõige vähem rahulolevad oma uue elukohaga on Tallinna suundunud inimesed ja rahulolevamad seevastu Tallinna tagamaale ja maakonnakeskustesse kolinud inimesed.

Rahvuse lõikes olid rändepõhjused samad, küll aga nimetasid venelased tööd olulisema tegurina – 39 protsenti vastanutest, eestlastest vastas nii 29 protsenti)

Vastanutest 11 protsenti oli perioodil 2002-2014 elanud pikaajaliselt ehk vähemalt 6 kuud välismaal ning seejärel Eestisse tagasi kolinud.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Elle
10. apr. 2015 18:15
No kes ei tahaks elada linnas, kus tehakse nii palju inimeste elatustaseme tõstmiseks, kus hoolitakse ka kõige vaesemast inimesest. Tallinnas töötavad inimeste heaks parimad, töökamad ja hoolivamad poliitikud.