«Kui sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal oli Tallinnas üürimajade buum, siis tänases Eestis sellist majatüüpi sama hästi kui ei eksisteeri, kuigi on ka erandeid,» ütles ekskursioonikorraldaja Triin Pitsi enne ringkäiku Raadiku linnamajade kvartalisse.

Arhitektuurimuuseumi ekskursioonidesari «Avatud majad» viib koos linnalaboriga 24. jaanuaril avastusretkele Tallinna üürielamute manu. «Tutvume teistmoodi elupaikade ja elukorraldusega, mis avardavad piire omandi ja kasutuse vahel, keskendume kõige isiklikumale majapidamisele ehk kodule,» selgitas Pitsi.

Erakorterid
kehvas seisus

Retke sihiks on Lasnamäel Raadikul asuv üheksa hoonega linnamajade elamukvartal, peatuspunktideks kunstnike elumaja ning kultuuriürituste ja galeriide paik. Ekskursioon tutvustab, kuidas elatakse ühes kohaliku omavalitsuse elurajoonis, millised on eri osapoolte mured ja rõõmud ning kuidas mõjutab linnamaja elu kodutunnet ja vastupidi.

«Seejuures küsime, kas üürimajad ilmestavad Eestis linnapilti ka tulevikus,» ütles Pitsi. «Sestap olekski paslik uurida, mis seisus on meil üüriturg laiemalt. Olukorras, kus paljud noored eelistavad liikuvat elustiili või vajavad õpingute kõrvalt lihtsalt odavat pinda äraelamiseks, on riikliku üürituru küsimus päevakorral enam kui kunagi varem.»

Ligi 96% Eesti eluasemetest kuulub omanikele. Peaaegu 90% tudengitest leiab, et üürituru hinnad on liiga kõrged. Peaaegu pooled möödunud aasta aprillis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uurimusele vastanutest leidsid, et eraomanikele kuuluvate üürikorterite kvaliteet on alla igasugust arvestust.

Helsingi esirinnas

Sama meelt on arendajad ja kinnisvaraeksperdid, kes räägivad vajadusest muuta seadusandlus üürileandjale sõbralikumaks. «Kui vaadata mainet, mis üürituruga kaasas käib, siis seegi kipub Eestis olema negatiivne,» nentis Pitsi. «Üldlevinud trend on, et üürikorteris elav inimene on kas alles ellu astuv noor või oma eluga mitte toimetulev madalapalgaline põhjakiht. Arvestades aga tänapäeva individualistlikku ja mobiilset elulaadi ning tulevikuvõimaluste mitmekesisust, on selline arusaam paraku mõistetamatult väär.»

Võrdluseks võiks siinkohal tuua Helsingi, kus iga teine perekond elab üürikorteris, samuti on märkimisväärne riigi toetus – sellest moodustub põhjanaabrite pealinna elamufondi viiendik. «Lihtsustatult numbritesse panduna on Helsingi linnal 41 500 üürikorterit,» lausus Pitsi.