"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
VÄLJARÄNDE PÕHJUS: Valitsus ei hoia rahvast (1)
20. jaanuar 2015

"On huvitav, et Eestis väga kõrgel positsioonil olevad poliitikud õigustavad meie tänast rahvastiku kadumist sellega, et selline seis leiab aset ka teistes riikides," lausus  Eesti Klubi president Mati Väärtnõu saates "Mõtleme taas".

Ta lisas, et kui küsida, millal on võim viimase 23 aasta jooksul Eestis seadnud prioriteediks põhiseaduse toodud ülesande – rahva kestmine – selgub, et seda aega pole olnudki. “Oleme 23 aastat sisuliselt ära raisanud, selle asemel, et tegeleda meie kestmise põlistamisega.”

Põgenike vool

Väärtnõu meenutas, et dr Jaak Uibo ütles juba aastaid tagasi, et “meie suurimaks probleemiks on Eestikeskse filosoofia puudumine”. Samuti öelnud septembris 2014 Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar, et “kahaneva rahvaarvuga Eesti arengu turgutamiseks on vaja juurde inimesi”. Ainsaare väitel nähakse sotsiaalministeeriumi kohanemisprogrammis ette , et järgneva viie aasta jooksul jõuab Eestisse ligi 49 000 immigranti.

“4. jaanuaril 2015 lausus Euroopa Komisjoni naabruspoliitika laienemise volinik Johannes Hahn, et Baltimaad võivad peatselt seista silmitsi põgenike vooluga Euroopa Liidu riikide lõunanaabrite juurest. 5. jaanuril tunnistas Eesti välisminister Keit Pentus-Rosimannus, et seda hoiatust tuleb võtta tõsiselt. Päev hiljem, 6. jaanuril tuli uudis, et Riigikantselei strateegia büroo ja Euroopa Liidu sekretariaadi eestvedamisel valminud mõttepaber peab Eesti suurimaks probleemiks tööjõu vähenemist  ja prognoositavalt kahaneb  20 – 64 aastaste inimeste arv tööjõuturul järgmise viie aastaga 44 000 inimese võrra,” jätkas Väärtnõu.

Võõras kultuur

Väärtnõu tõdes, et Eesti jaoks on see väga suur number ja kuna tullakse Euroopa Liidu lõunapiirilt, tähendab, et riiki siseneb väga suures ulatuses teise religiooni esindajaid. “Nende sündivuskordaja Saksamaa ja Prantsusmaa näitel on neli kuni kuus last pere kohta. Eestlaste sündivus on praegu 1,6 last pere kohta.”

Küsimus on Mati Väärtnõu hinnangul siin selles, millise kultuuripagasiga immigrandid meile tulevad. “Rootsis on tänaseks teada, et võimuesindajad ei julge minna riigis üle 30 piirkonda. Võiksime meile tuua parem Ukraina põgenikke, keda teame, aga ei saa, kuna meis pesitseb vene hirm.”

Väärtnõu sõnul peitub lahendus kõnealusele probleemile Eesti olude enda kasuks tööle panemises. “Me peame olema suuremeelsed, hoidma oma rahvast, et nad siit ära ei läheks. Sel juhul tahavad ka teised rahvad kuuluda Eesti identiteeti. Peame oleme vähem silmakirjalikud ning vaatama probleemidele otsa.”

 

LOE KA NEID:

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Arno
2. veebr. 2015 22:52
Valitsusel on muud huvid. Meie rahva heaolu neid ei huvita.