"Geneetiliselt oleme uuendustele tänu taanlaste, sakslaste, rootslaste ja venelaste verele avatud," sõnas Tallinna linnapea Edgar Savisaar Rahvusvahelise Linnaarengu Assotsiatsiooni INTA 38. aastakonverentsil. "Nutikate ideede taga on eluterve instinkt, mis on lasknud piiratud ressursidega saavutada nutikaid lahendusi."

Head sõbrad,

Meile on Rahvusvahelise Linnaarengu Assotsiatsiooni INTA 38. aastakonverents suur au ja võimalus terve maailma parimatest linnainnovatsioonidest õppida ning ma usun, et ka maailmal on meie kogemustest üht-teist kõrva taha panna. Just nii see maailma paremaks paigaks tegemine käibki.   

Daamid ja härrad,

Tallinn on ajalooga, avatud ja töökas linn.

Eesti maa ja rahvas on oma minevikult pärinud hea segu taanlaste, sakslaste, rootslaste, venelaste ja paljude teiste rahvaste kultuuridest. Selle mitmekesise tausta tõttu oleme olnud lausa geneetiliselt, avatud uutele ideedele ja parimatele praktikatele. Et me pole aga kunagi saanud maailma mõõtmes väga suureks ja liiga rikkaks linnaks, siis oleme suhteliselt kasinates oludes olnud lausa sunnitud toimetulekuks leiutama ja katsetama järjest uusi ja nutikamaid lahendusi.

Ma usun, et see eluterve instinkt on olnud meie arengu võti – innovatsiooni liikumapanevaks jõuks on üsna praktilised elulised vajadused ning lahenduste efektiivsuse garantiiks on seejuures piiratud ressursid. See ongi taganud meie uuenduste kestlikkuse.

Lugupeetud kolleegid,

Tallinna viimaste aastate suurimaks ning seetõttu ka täiesti õiglaselt maailmas enim tähelepanu köitnud linnainnovatsiooniks on tasuta ühistransport, millega me alustasime 2013. aastal. Tasuta ühistranspordi puhul on tegu paraku harva esineva kombinatsiooniga, kus ühekorraga lahendatakse elutähtsaid sotsiaalseid, majanduslikke ning ka keskkonnaküsimusi.

Tavapäraselt piirduvad ju avaliku sektori poolt veetavad  uuendused nii meil kui mujal ju ikka vaid ühe või paremal juhul paari valdkonnaga, ning sedagi sageli linnade üldise arengu jaoks mitte esmastes küsimustes. Tasuta ühistransport on hea näide selle kohta, et innovatsiooni rakendamiseks peab olema julgust teha asju teisiti ja murda välja aastasadade ja kümnetega juurdunud arusaamadest.

Mul oli võimalus mullu Hanois INTA aastakonverentsil sellest kõigest pikemalt rääkida. Ütlen siin  täienduseks vaid seda, et Tallinna eestvedamisel oleme algatanud debati nüüd ka terves Eesti tasuta ühistranspordi üleviimiseks. Oleme Tallinnas kahe eduka tasuta ühistranspordi aastaga tõestanud, et see on võimalik ja see tõesti töötab.

Väljaspool Tallinna on sotsiaalmajanduslik vajadus tasuta ühistranspordi järele tegelikult veelgi suurem ning seepärast olen sügavalt veendunud, et see töötab mujal Eestis vähemalt sama hästi kui Tallinnas, tõenäoliselt aga veelgi paremini.  Ja ma tõesti loodan, et juba aasta pärast saame öelda, et see on tehtud! 

Praeguses maailmas on üheks nutikuse mõõduks muidugi ka digisfääri areng. Eesti edumeelsetele e-rakendustele, nagu seda on X-tee ja digitaalne isikutuvastamine, põhinevate Tallinna digitaalteenuste üle saame uhkust tunda küll. Peale linnavalitsuse enese ammu juurdunud paberivaba asjaajamise  on meil juba sadu elektroonilisi teenuseid, mille saamiseks ei tule taotlejal enam toast väljuda, ühtki paberit liigutada ega isegi kellelegi helistada. Kogu teenuse taotlemise tsükkel on digitaalne. 

Linna teeb nutikaks koosloomine ja inimeste kaasamine linna kujundamisesse. Tallinnas on inimeste kaasamisel oluliseks kohalike referendumite traditsioon – kõik suuremad ja pikema vinnaga otsused tehakse meil elanike osavõtul. Viimasel tosinal aastal on meil olnud 6 referendumit, ning ka tasuta ühistranspordi rakendamiseks said Tallinna võimud tugeva mandaadi selles küsimuses toimunud referendumilt. 

Keskmiselt üle aasta toimuvate ning rahva informeerimiseks ja kaasamiseks oluliste plebistsiitide kõrval on aga samuti ülimalt vajalik tagada pidevalt, 24/7,  info kättesaadavus igale linnakodanikule ja see, et oma seisukoha väljaütlemiseks ei pea inimesed lahkuma oma elutoast. Pidev tagasiside linnaelanikelt on vajalik mitte ainult teenuste kvaliteedi parandamiseks. See on ka oluline linnaelanike kaasamiseks praktiliste linnaelu küsimuste lahendamisele.

Näiteks on meil veebis avalik kogu linna planeerimisinfo ning inimesed saavad selles protsessis ka interneti kaudu osaleda. Teha ettepanekuid ning jälgida reaalajas oma ettepanekute ja dokumentide liikumise käiku. Kasvanud on halduslikult tegelikult väga keerulise planeerimisprotsessi läbipaistvus ning menetluse kiirus.  

Ja selliseid näiteid saaksin tuua pea igalt alalt.

Jälgime Tallinnas eriti tähelepanelikult digivaldkonnas oma naaberpealinnas Helsingis toimuvat ning ma näen siin laia koostöövälja meie digitaalsete teenuste harmoniseerimiseks ning piiriüleselt veelgi mugavamalt kättesaadavaks tegemiseks. Kümned tuhanded tallinlased elavad ja töötavad Helsingi piirkonnas ning ka Tallinnas on pidevalt tuhandeid Helsingi inimesi. Selle valdkonna arendamise vajadus meie Helsingi-Tallinna kaksiklinnas Talsingis on ülimalt praktiline. 

Tasuta ühistranspordi kõrval on Tallinn ka tasuta wifi linn – ma ei liialda öeldes, et tallinlastele ja meie sagedasematele külalistele on tasuta wifi tänaseks saanud juba sama loomulikuks kui puhas õhk. Kusjuures õhk on meil samuti tõesti puhas ning kuidas see saakski olla teisiti linnas, mis valmistub taotlema Euroopa Rohelise pealinna tiitlit 2018. aastaks.

Muidugi teatakse ka roheliseks pealinnaks valmistumisega seoses tallinlaste tasuta ühistransporti, kuid vähem on teada, et sellega koos on meil rakendatud ka nutikas piletisüsteem.

Lisaks enamiku reisijate elukoha ning nende soodustuste profiili automaatsele tuvastamisele kasutame seda ka oma ühistranspordi liinivõrgu kujundamisel nutika rohelise kaardi kaudu saadavate andmete põhjal. Nutikas kaart annab Tallinnale ka erakordse võimaluse anda Tallinna mittekodanikele tasuta sõidu võimalus läbi pargi ja reisi süsteemi kasutamise, et vähendada mittetallinlaste poolt tekitatavat liikluskoormust linna südames.

Mul on heameel, et Tallinna esindajad saavad sellest kõigest rääkida täna ja homme veelgi detailsemalt konverentsi teistes ettekannetes.

Head sõbrad,

Ma loodan, et lisaks kongressi tõesti tihedale programmile jääb teil (lisaks eilsele meie  linnaarhitekti juhitud tuurile) veel mahti tutvuda ka meie linna ja inimestega. Digitaalmaailm on fantastiline ja teiste kogemused ikka huvitavad kuulata. Eestlastel on aga ütlus: oma silm on kuningas!

Seega hoolimata sellest, et Tallinna vanalinnast kui UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvast kohast on loodud virtuaalne mudel, mida Teil kõigil on võimalik igalt poolt ja igal ajal külastada. Kasutage kohapeal võimalust selle iluga reaalselt tutvuda ja meie linna armuda – ma kinnitan teile see pole üldse raske. Tean seda omast kogemusest.

Soovin teile kõigile töist kongressi ja huvitavaid diskussioone.

Tänan.