"EL - see on Kreeka rahandusministri sõnu kasutades: "Euroopa Pankade liit, mitte Euroopa kodanike või rahvushuvide liit. Kreeka on olnud aastaid see toru, mille kaudu liikmesriikide maksumaksja raha on edasi kanaliseeritud EL Keskpanka," tõdes filosoof, mõtleja ja Kreeka asjatundja Mart Raukas.

Kreeka valimised tegid ajalugu, võitis vasakradikaalide SYRIZA, mis sai pooled kohad parlamendis – see on ajalooline sündmus. Peale II MS pole ju Kreekas ükski vasakpoolne erakond valimisi võitnud ja erakonna esimees, 40-aastane Alexis Tsipras on nüüd riigi noorim peaminister.

Euroopa parempoolsed on sellest nördinud, vasakpoolsed aga rõõmustavad ja peavad seda ELi uueks kevadeks. Mida teie kui Kreeka ajaloo ja eluga kursis olev inimene arvate?

Vaatake, inimeste jaotamine parem- ja vasakpoolseks on väga piiratud sotsiaal-poliitiline määratlus, millega saab küll lahterdada, aga mitte asju sügavamalt mõista. Mina tegelen juba mõnda aega Kreeka ja Rooma ajalooga ning ühiskondlike protsesside mõistmiseks on märksa olulisemad muud asjad – karakterite sobivus näiteks.

Seda kinnitab ka asjaolu, et paremäärmuslikuks liigitatud Kuldne Koidik toetab praegu SYRIZA privatiseerimise peatamise ja Vene vastase kursi blokeerimise poliitikat. Ja kas ei tervitanud jällegi paremäärmuslaseks nimetatud Marine le Pen “vasakäärmusliku” SYRIZA valimisvõitu ja nimetas seda võimsaks demokraatlikuks kõrvakiiluks EL keskvõimule?

EL lagunemine on alanud. See võib olla kiirem või vaevalisem protsess. EL on minetanud oma algse mõtte ning selle ladvik on juba mõnda aega välispoliitilistes suundades manipuleeritud ookeani tagant.

Kas tegu oli Kreeka valijate läbimõeldud otsusega ja SYRIZA maailmavaate, lubaduste toetamisega või pigem oli tegu kreekaliku emotsionaalse trotsi ja pettumusega senistes valitsejates?

SYRIZA on katusorganisatsioon erilaadsetele grupeeringutele, keda ühendavad sellised mõisted nagu rahvuslik väärikus ja autonoomia. Sotsiaalne õiglus ning vabadus – nii välimine kui sisemine. See, mida väljendab kreekakeelne sõna – eleftheria.

Nagu Kreeka värske majandusminister selgitas: Kreeka on olnud aastaid see toru, mille kaudu liikmesriikide maksumaksja raha on edasi kanaliseeritud EL Keskpanka. Samas, kas pole paradoks, et värsket raha juurde trükkiv EL Keskpank annab selle meeleldi väidetavalt euroopalikke väärtusi kaitsvale Ukraine valitsusele, mille koosseisus on väga vähe Ukraina rahvusest inimesi ja jätab paasturežiimile Kreeka, kes on Euroopa kultuuri vundament ja on sunnitud peatama paljude muuseumide ja klassikalise kultuuri programmide töö!

Muide – olen vestelnud mõningate meie nn “euroopalike ühisväärtusi” rõhutavate poliitikutega. Enamik neist isegi ei tea, kust sõna Europa pärineb. Pole ka nad kuulnud müüti Europa vägistamisest.

Kreeka on Euroopale 322 miljardit eurot võlgu, sealhulgas Eestile 357 miljonit eurot. Kas kreeklased suhtusid sellesse kui pealesurutud abisse, mille maksmisega tahetakse nüüd viivitada?

Realistlikult asjadele vaadates on selge, et Kreekat hakatakse välispoliitiliselt veelgi rohkem hirmutama ja survestama.

EL juhtivate ajalehtede pealkirjad stiilis “Kreeklased pannakse paika!”, “Kreeka lõpetab katastroofiga!” peavad inimesi heidutama. Kreeka on juba pikka aega olnud täiesti maksejõuetu. Täiesti maksejõuetu ei saa raha juurde laenata, kuid seda on Kreekat sunnitud tegema. Kreekat on sunnitud uusi laene võtma ja edasi on raha liikunud otse pankadele.

Kas võiksite täpustada? Kasu saajaks pole selles rahavoos olnud siis kreeklased, vaid täpsemalt kes?

EL idee oli algselt vähemalt sõnades üllas – hoiame kokku ja väldime sõdu Euroopas, mis on meid läbi ajaloo laastanud. Praegu näeme, et kaalukausid on ümber pöördunud. EL – see on Kreeka rahandusministri sõnu kasutades “Euroopa Pankade liit, mitte Euroopa kodanike või rahvushuvide liit.”

Abiraha on läinud pankadele, mitte abivajavatele kreeklastele.

Nagu Kreeka värske majandusminister selgitas: “Kreeka on olnud aastaid see toru, mille kaudu liikmesriikide maksumaksja raha on edasi kanaliseeritud EL Keskpanka.”

Kas pankad Eestis ja Euroopas hoiavad meid oma võimuses?

Eelmise aasta alguses esinesin Tartus majanduskonverentsil. Väitluses meie juhtivate majandusteadlastega avastasin hämminguga, et nad ei tea oma eriala klassikalisi aluseid – Aristoteles ja Xenophoni teoseid. Järelikult ka mitte seda, mis on klassikalise tarkuse kohaselt igasuguse majandustegevuse ja majapidamise (oikos) eesmärk – teha inimene vabaks. Märten Ross vist näitas igasugu tabeleid ja esines numbritega. Aga selles puudus asja olemuse mõistmine: Eesti majandusmõte opereerib endiselt kasumiprotsentide ja SKP terminites.

Sotsiaalses mõttes oleks Kreekast justkui laastav sõda üle käinud. Me seame raha tagasimaksmise otsesesse sõltuvusse Kreeka majandusliku ja ühiskondliku arenguga, on nende uus valitsus ütelnud.

Kas Eesti jääb ilma oma rahadest tänu Kreeklaste sirgeselgusele?

Jürgen Ligi kiitles majandusministrina, et Eesti koorib Kreekat andes talle protsendiga laenu. Vaene rumal mees – ta ei tunne elu, ta ei tunne laenusaajaid – kreeklasi.

Pealegi, on olemas selline ajalooline nähtus nagu seisachtheia (“koorma kõrvale heitmine” – toim). Halbade laenude maharaputamine, kui need on sattunud teravasse vastuollu terve mõistuse ja sotsiaalse õiglustundega.

Kas kreeklaste poolt halbade laenude maharaputamine on õigustatud?

Eestlased usuvad hardalt, et “võlg on alati võõra oma”. Ma küsisin hiljuti ühe inimese käest, kus ta seda tarkust kuulnud on? Ta sattus segadusse ja tunnistas, et kõik ju nii räägivad. Ma vastasin, et haritud inimene peaks tundma ajalugu ning teadma, millest sai alguse Ateena Ime, mis on vundament Euroopa kultuurile. Seisachteiast – halbade ja ebaõiglaste laenude maharaputamisest, mis vabastas kogu Ateena polise ning pani aluse majanduslikule ja kultuurilisele õitsengule hoopis uues võtmes.

Mida oleks Eesti valijatel kreeklastelt õppida – kreeklased võitlesid oma õigused välja, kas me peaks sama tegema?

Eestlased võiksid veidi rohkem uurida ajalugu, vaadata maailmas ringi ja mõelda oma peaga! Hiljaaegu küsisin ühelt inimeselt: “Kas te usute rohkem oma silmi või seda, mida peavoolu meedia teile ette söödab?” Ta vastas: “Usun rohkem oma silmi. Eile just “Aktuaalsest kaamerast” nägin ja kuulsin.”

Kas Eesti võiks samuti Euroliidu mõnedele nõudmistele vastu astuda?

Eesti – see on eelkõige eestlased. Rahvas on praegu väga ära lollitatud. Vastupanu eeldab teadlikkust ja soovi olla koos tõega.

Mis on kreeklastele tähtsam, kas individuaalne või ühiskondlik hüve?

Kõige parem vastus on – tasakaal nende mõlema vahel. Ja klassikaline demokraatlik polis oli selle tasakaalu parim väljendus.