Eesti looduskeskkond ei kannata sellist reostamist välja, lausuvad keskkonnaminister Mati Raidmale saadetud protestikirjas keskkonnaorganisatsioonid, kelle sõnul laseb riik põlevkivikaevandajate ärihuvide nimel hävitada suure osa Eesti põhjaveest.
“Viimatised arengud ressursitasude tõusu edasilükkamise ja põlevkivi kaevemäärade kasvatamise suunas pole säästva arengu põhimõtetega kooskõlas. Põlevkivi on Eestis olulisim taastumatu energeetiline ressurss, millega äriline manipuleerimine pole aksepteeritav. Oleme rahulolematud põlevkivitöösturite poolt mahitatud ja poliitikute poolt positiivset vastukaja leidnud keskkonnavaenuliku maavarapoliitika pärast,” ütles Silvia Lotman Eestimaa Looduse Fondist pressiteate vahendusel.
“Kaevandamismäärade muutmise ettepanekuid saab kõne alla võtta ainult juhul kui eesmärk on liikuda mahtude vähendamise suunas. Nii nagu on sätestatud ka põlevkivi riikilikus arengukavas,” märkis ta.
Ida-Virumaa kannatas oluliselt ja kannatab praegugi reostuse tõttu, jätkuvalt on ohtlikud nii poolkoksimäed, milledest leitakse utmisprotsessi koldeid.
Iga tonni põlevkivi saamiseks tuleb jätkuvalt kuhjata lademeisse aherainet, pumbata kaevandustest kümneid tonne vett, õlitootmise jäägina ladestada poolkoks või energiatootmise jäägina leelisene tuhk.
“Täna kaevandatav 17 miljonit tonni põlevkivi aastas on juba kaugelt enam kui meie keskkond taluda suudab. Põlevkivitööstuse saaste on Ida-Virumaa pealmised põhjaveekihid joogiveena põlvkondadeks rikkunud,” ütles Eesti Maavarade Ühingu juhatuse liige Mihkel Pukk.
Keskkonnaorganisatsiooni soovivad Ida-Virumaa arengustsenaariumi muutmist, põlevkivisõltuvusest eemaldumist ja samas või kasvavas mahus keskkonnakasutuse lõppemist.
Põlevkivitööstuse ressursitasude poliitika vajab ümberkorraldamist põhimõttel, mis võimaldab lisaks keskkonnatasudele asutada Norra “naftafondi” põhimõttel Eesti “õlifond”, mille varade tootlikkusest asutaks Ida-Virumaa uut visiooni ellu rakendama.
