"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
KODUTU PÄRNUMAALT: Laen tagasi makstud, kuid oma kodust ikka ilma (0)
02. veebruar 2015

Laenuvõtja Pärnumaalt sattus makseraskustesse, kuid kraapis kuidagi raha kokku ja maksis pangale võla ära. Nüüd ähvardab teda ikkagi tagatiseks olnud maakodust ilmajäämine.

Ilmselt võib selle juhtumi kanda Eesti ajaloo absurdseimate pangandus- ja/või kohtukaasuste ajalukku. Tegemist on toreda ja kena perega, kes võttis 2007. a Pärnumaal asuvat talu tagatiseks seades Swedbankist laenu. Pere sattus aga makseraskustesse ning 2012. a pani täitur kinnistu enampakkumisele. Teisel pakkumiskatsel leidus ka ostja.

Väärib märkimist, et võlgnik Reti Üpraus vaidlustas enda väljatõstmise kohtus ja maksis 20. mail 2014 pangale võlad ära, kokku 28 000 eurot. Ligi kaks aastat pärast enampakkumist ehk 21. mail 2014 ja vaid päev pärast seda, kui võlgnik oli laenu lunastanud, maksis ka enampakkumise võitnud isik pangale lõpuks kinnistu eest raha ära.

Panga viivitus

Kokkuvõte niisiis: kodumaja peale laenu võtnu on ilma laenurahast, mille maksis pangale tagasi, ja ilma ka kinnisvarast.

Illustreerimaks, kuivõrd erinev on kliendi arusaam panga arusaamast, ja kuivõrd erinevates maailmades üleüldse elatakse, asetagem aga kõrvuti mõned järgnevad väited.

Swedbank väitis Pealinnale: «Kliendid tasusid oma võlgnevused ise 21.05.2014 otse pangale, see on enne, kui jõudis raha laekuda täiturilt. Meie andsime nõude tasumisest täiturile teada.»

Erinevad arusaamad

Klient väitis Pealinnale: «Tasusime oma võlgnevuse konkreetse laenu katteks 28 000 eurot juba 02.05.2014, mis nähtub konto väljavõtetest, kuid pank kandis sealt ligikaudu 8000 eurot erinevate nõuete katteks (kliendi lisaks võetud tarbimiskrediit – toim) ning tekitas sellega meile kunstlikult võlga juurde antud kõnealuse põhilaenu suhtes. Suutsime lisamaksetega järgnevatel kuupäevadel tasuda kogu võlgnevuse 20.05.2014, kuid pank teavitas sellest kohtutäiturit alles 21.05.2014.»

Teisisõnu, klient mõtles, et maksab kinnisvaralaenu tagasi ja päästab sellega oma maja haamri alt. Pank aga tõlgendas seda osaliselt kui tarbimiskrediidi lunastamist.

Oma kodu tagasi ostma

Pank väitis seega: «Klient otsustas ise vabatahtlikult kogunõude pangale tagastada, olenemata sellest, et see ei muuda kehtetuks 10.09.2012 toimunud enampakkumist. Ostja poolt tasutud ostusumma meieni ei jõudnud, see tasuti otse kohtutäiturile. Mis ostja poolt tasutud summadest tänaseks saanud on, meie kommenteerida ei oska. Me võime eeldada, et see kanti tagasi kliendile ehk endisele vara omanikule. Juhul kui menetluses on veel pooleliolevaid vaidlusi ja täitemenetlus ei ole lõpetatud, siis täpse vastuse sellele saab anda üksnes kohtutäitur.»

Kokkuvõtlikult öeldes on asjade seis selline, et kohtutäituri deposiitkontol seisab kliendi kinnistu sundmüügist saadud raha. Aga klient ei näe seda raha enne, kui kohtuasjad, mis ta alustas enda väljatõstmise peatamiseks, on lõpuks läbi. Seega peaks ta nüüd hakkama omaenda kodu müügi eest saadud rahaga omaenda kodu uue omaniku käest tagasi ostma.

Leping ju kehtis

Reti Üpraus lisas, et on seisukohal, et pank ei oleks tohtinud tema raha vastu võtta ega veel vähem kanda teiste laenude katteks. Inimlikult oli ju mõistetav, et tema kui klient tahtis haamri alt kõigepealt oma kodu ära päästa, ja alles seejärel, kui kodulaenuga asi klaar, tegeleda edasi tarbimiskrediidiga.

«Kuna ta aga võttis vastu meie raha, siis aktsepteeris ta sellega ka meievahelist lepingut,» väitis Üpraus. Pidanuks olema eriti geniaalne jurist, nägemaks läbi, et pärast pangale laenujäägi tagasimaksmist maja enam haamri alt ära ei päästa.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.