"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Luterliku maailmaliidu president: Inimesed tallavad ahnuse pärast teisi jalge alla (0)
09. veebruar 2015
Albert Truuväärt

"Inimesed ahnitsevad omakasu pärast ja on valmis teiste õigused jalgade alla tallama," ütles Tallinnas linnapea Edgar Savisaarega kohtunud luterliku maailmaliidu president piiskop Munib A. Younan. "Kehtima peaks võrdsuse printsiip." Luterlaste vaimne liider andis ka Pealinnale intervjuu.

Linnapea Edgar Savisaar ja kogu luterliku maailma pea kohtusid eelmisel nädalal Poska majas, lõunatasid, rääkisid maailma asjadest ja Tallinna koostööst luteri kirikuga. «Piiskopi arutelud juutide ja araablaste suhete vallas olid väga perfektsed ja ma ütleks, et ta väga hästi valdab seda temaatikat. Sellise inimesega on nauding rääkida,» ütles Savisaar.

Mis on maailmas suurim probleem?

Me peame võitlema igasuguse ekstremismiga (äärmuslikud ideed, poliitika) mitte relvadega, vaid vaimselt hariduse kaudu.

Hiljaaegu küsis tänavalaps Rooma paavstilt, miks lubab jumal olukorda, et paljud lapsed peavad elama tänaval ja on sunnitud raha teenima prostitutsiooniga. Paavst oli sõnatu. Mida oleks teie vastanud sellisele küsimusele?

Siin pole mingit tegemist jumala plaaniga. Sellise olukorra on tekitanud inimestes pesitsev ahnus. Inimesed ahnitsevad omakasu pärast ja on valmis selle nimel teiste inimeste õigused jalgade alla tallama. Tänapäeva maailmas on väga oluline pöörata tähelepanu olemasolevate ressursside ja vahendite õiglasele jagamisele – peaks kehtima võrduse printsiip. Kirikul on siin oluline teenäitaja roll. Inimestele peab alles jääma nende väärikus. Rikastel riikidel on selle küsimuse lahendamisel suurem vastutus ja nende kohus on toetada neid, kellel pole elus nii hästi läinud. Meie kirik pooldab seda, et kõigil on võrdsed võimalused hariduseks, võimalused elada väärikat elu, võimalus vabale eneseväljendusele.

Liigkasuvõtmine on piiblis patt. Ometigi vaevlevad inimesed kogu maailmas pangaorjuses ega suuda laene tagasi maksta. Kus peitub lahendus?

Enne kui laenu võetakse, peaks mõtlema, kas seda suudetakse ka tagasi maksta. Samas, kui inimesel on makseraskused tekkinud, peaksid pangad omalt poolt vastu tulema ja püüdma inimeste kannatusi vähendada. See on väga oluline sotsiaalne probleem, mis on tihedalt seotud majandusega, ja igas riigis peaks olema tõhusalt toimiv abisüsteem, mis sellisesse lõksu langenud inimesi aitaks.

Kas teil on anda hüva nõu neile, kes praegu oma eluga maadlevad?

Me oleme luterlik organisatsioon ja teeme koostööd teiste maailmaorganisatsioonidega. Aitame paljusid põgenikelaagreid ja neis elavaid põgenikke, toetame eri programmide loomist arengumaades. Me oleme ulatanud oma abikäe 36 riigile maailmas. Tänavalaste aitamisel on suure töö ära teinud kohalikud organisatsioonid.

Ma väga imetlen Peeteli kogudust, kes on nii palju ära teinud kohalike inimeste jaoks. Just selline töö tänavalastega aitab ära hoida prostitutsiooni levikut, narko- või alkosõltlaseks saamist. Meie kutsume seda prohvetlikuks diakooniatööks – sa mitte ainult ei jaga inimestele annetusi, vaid sa aitad neid uuesti jalule tõusta.

Mida te arvate ISIS-e tegevusest ja kuidas saaks Euroopa end nende eest kaitsta?

ISIS-t ei tohiks kohe kindlasti kutsuda moslemiorganisatsiooniks, sest nende tegevus on väga kaugel sellest, mida moslemid õpetavad. Nemad usuvad veritasusse ja vägivalda. Kaasaegses vabas maailmas ei saa keegi toetada selliseid vaateid, nagu on tapmine, veritasu ja vihkamine. Inimestel on aeg aru saada, et probleeme lahendatakse omavahelise suhtlemise, mitte tapmise teel. Mina pooldan vägivallatust.

Inimeste hääled peaksid tõusma kui helisev meloodia, mitte vaikima ekstremistide tegude ees! On väga oluline muuta oma suhtumise tooni. Kui me jätkuvalt vaikime, siis on see vale. Euroopa omalt poolt peaks aga kaaluma, kas Euroopas võiks kohta olla ka moslemitele.

Olete ise põgenik – kuidas on see mõjutanud teie elukäiku ja maailmanägemist?

Ma olin põgenik, aga mind haaras oma embusesse armastav luteri kirik. Piltlikult öeldes ei toonud nad mulle kandikul ette värsket toitu, vaid õpetasid mind seda ise hankima. Ehk nagu öeldakse: anna näljasele õng, mitte kala! Just tänu sellele suhtumisel olen ma jõudnud sinna, kus ma olen, saanud hariduse ja saan nüüd aidata teisi. Ma olen tänulik jumalale, et ma seisan oma jalgadel ja olen see, kes ma olen.

Kas inimesed usuvad veel jumalasse?

Minule tundub, et praegu on käes ajad, kui inimesed usuvad jumalasse palju rohkem kui varem. Aga tihti ei lähe inimese tahtmised ja jumala teed ühte, ja see võib inimestele pettumust valmistada. Samas leian, et vajadus jumala järele on tõesti suur.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.