Reformierakonna valitsuse tehtud rumal otsus laenata Kreekale 357 miljonit eurot maksumaksja raha, mida tõenäoliselt enam tagasi ei pruugi saada, oli valitsuse üks suuremaid prohmakaid, leiab Eesti Klubi endine president Mati Väärtnõu.

Veel mõni aeg tagasi kuulutasid Reformierakonna poliitikud, et Kreekale laenamine on kui kullaauk. Eesti mitte ainult et saab raha tagasi, vaid ka teenib laenu pealt, leidsid nad. “Tegelikult on see finantsiliselt investeering, see on rahapaigutus, mis teenib intressi ja on kaitstud,” kiitis toonane rahandusminister Jürgen Ligi, kes leidis ka, et jutt laenuriskidest ja Kreeka kaheldavast kärpekavast on tugevasti liialdatud.

“Seda ei saa juhtuda, et Kreeka ei kärbi,” ütles Ligi riigikogu ees Kreeka teise laenuprogrammi arutelul. “Ta on juba kärpinud, ta on teinud seda enda kohta päris tõhusalt, muljetavaldavalt.”

Ka riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL) veenis avalikkust väitega, et Eesti võib laenamise pealt hoopis teenida.

“ESM – tegelikult see raha ei ole ju laenusaajale tasuta, ta maksab selle eest ka teatavat intressi,” kinnitas Sester. “Eesti riik võib sealt isegi teenida. /…/ Võib tekkida olukord, kus nii Eesti riik kui ka muud nn laenuühistus osalejad teenivad ka reaalset raha.”

Laenuga ostetud kallid kaubad

Nüüd on Kreeka üldvalimised võitnud Syriza partei, mille liider Alexis Tsipras teatas eelmisel nädalal, et riik jätab hukatusliku kokkuhoiu selja taha ning tahab sellisest võlaorjusest pääseda. Nii on sattunud tegelikult küsimärgi alla ka Eesti maksumaksjate poolt Euroopa stabiilsusmehhanismile (ESM) tagatud sadade miljonite eurode saatus.

Ometi juhtisid riskantsele ja rängale riigieelarve koormusele ESM-i sõlmimise eel tähelepanu nii õiguskantsler Indrek Teder kui poliitikud.

“Meie osalus on üle 1,3 miljardi euro, mis tähendab igale Eesti elanikule praktiliselt 1000 euro suurust kohustust,» hoiatas Kadri Simson Keskerakonna esindajana ESM-i kergekäelise ratifitseerimise eest kaks aastat tagasi. «Täna poolthääle andvad saadikud võtavad Eesti riigile pikaajalised kohustused, millega peavad arvestama ka kõik järgmised valitsused.”

Majandusteadlase Paul Tammerti sõnul pole kreeklaste nüüdseks põhjustatud ummikseisus midagi üllatavat. “See oli ju vägagi ettearvatav! Teatavasti on Kreeka riik viimase 150 aasta jooksul juba viis korda pankrotis olnud,” nentis ta. Ent peamised kasusaajad 2012. aastal loodud stabiilsusmehhanismist pole Tammerti hinnangul siiski kreeklased.

“Tegelikult pole probleem kreeklastes, vaid prantsuse, inglise ja saksa fondides, kes oleksid kaotanud tohutud rahad,» ütles Tammert. «Niisiis me ei päästnud kreeklasi, vaid hoopis finantsasutusi, kes andsid kergekäeliselt laenu. Selle rahaga ostsid kreeklased prantsuse, inglise ja saksa kaupu, mis olid krediidiga müüdud. Nüüd maksime meie selle põhimõtteliselt tagantjärele kinni. Tegelikult päästsime välispangad. Olnuks muidugi ka üpris karm, kui väga paljud pensionärid oleks nii oma rahast ilma jäänud.”

Valitsuse prohmakas

Ka Eesti Klubi endise presidendi Mati Väärtnõu sõnul pole riigil laenatud raha tagasisaamiseks tegelikult mingit garantiid.

“Pole sellist mehhanismi, mis sunniks kreeklasi võlga tagasi maksma. Soomlased said võtta selle kohta eraldi garantii ja saavad suure tõenäosusega oma raha tagasi. Meie viga oli aga see, et läksime lihtsalt hurraaga kaasa,” rääkis Väärtnõu. Ta lisas, et Reformierakonna valitsuse tehtud rumal otsus laenata Kreekale 357 miljonit eurot maksumaksja raha, mida nüüd tõenäoliselt enam tagasi ei saa, oli valitsuse üks suuremaid prohmakaid.

Kuigi õiguskantsler Indrek Teder tunnistas toona ESM-i asutamislepingu põhiseadusega vastuolus olevaks, demokraatliku õigusriigi põhimõtet ja Eesti suveräänsust riivavaks, andis riigikogu valitsuskoalitsiooni häältega siiski ESM-ile rohelise tule.

“Nüüd on kaks võimalikku tulevikustsenaariumi,” rääkis Tammert. “Eks siis variant A võib olla see, et kreeklased saavad aru, et neil pole suurt mänguruumi, ja maksetähtaega lihtsalt pikendatakse. Kui nad aga kindlalt oma praegusele kursile jäävad ja uus valitsus EMS-ile kindla ei ütleb, võib maad oodata Euroopa Liidust väljaviskamine. Tõenäosus on 50:50.”

Tulekul uus programm

Investeerimisfondid võivad kogu riigi pankrotti viia, tõdes Tammert ajaloosündmustele viidates: “Samasugune näide on Argentina kümmekond aastat tagasi, kes lõpuks lihtsalt keeldus rahapuudusel laene maksmast. Seal ulatus riigivõlg toona juba 90 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Kaubanduskohus andis õiguse investeerimisfondidele, kes väärtusetuks muutunud võlakirju massiliselt kokku olid ostnud, ja nõudsid siis nende kinnimaksmist riigilt. Sama tulevik võib ähvardada ka Kreekat.”

Euroopa Keskpanga uus programm peaks suunama investorite rahapaigutusi võlakirjadest ettevõtetesse. Keskpanga varaostukava hõlmab tagatud investeerimisreitinguga võlakirju ning väärtpabereid järelturul, mida on emiteerinud euroala riikide valitsused, agentuurid ja Euroopa institutsioonid. Kava kohaselt peaks Eesti Pank hakkama alates märtsist iga kuu ostma 164 miljoni euro ulatuses varasid.

“See on lolluste lollus,” ütles Väärtnõu Eesti maksumaksja raha kallale minemise kohta Euroopa Keskpanga uues ja mahukas varade programmis osalemiseks. “Eesti on fakti ees, et tuleb hakata ostma teiste võlakirju ja selleks tuleb oma eelarvest raha juurde leida. Ma ei teadnud, et kohustus niimoodi realiseerub, et teised saavad võlakirjade ostule leevenduse, meie aga mitte. Suurt vahet ESM-i ja EFSF-i (Euroopa finantsstabiilsuse fond) osas pole. Kui nüüd Kreeka tahab poole võlast kustutada, siis Eestil pole mingit võimalust sellele ei öelda.”

Väärtnõu sõnul pole Euroopal mingeid tagatisi, et ka see teine pool võlast õnnestub kätte saada. Euroopa Keskpank ongi juba teatanud, et lõpetab Kreeka valitsuse võlakirjade aktsepteerimise laenu tagatisena.

Ühed teenivad hiigelkasumeid ning teised maksavad kinni selle kahjud

“Härra Jürgen Ligi ja teised on pidevalt rõhutanud, et meil ei ole alternatiive! See on vale – alati on olemas eri lahendusi ja igal variandil on oma hind,” ütleb majandusteadlane Paul Tammert.

“Praegu oleme me olukorras, kus ühed on teeninud hiiglaslikke kasumeid (vaadake luksuskaupade käibe mahu kiiret kasvu Euroopas!) ning teised peavad maksma kinni sellest tekkinud kahjud.”

“Valitud riikide “päästmise mudel”, mille puhul raskustes olevate riikide võlakirjade intressid üha kasvavad ning seejärel ostab Euroopa Keskpank nendelt erainvestoritelt nn teisesel turul need võlakirjad kokku, tähendab kasvavat võlakeerist, mis hävitab lõpuks asjasse üldse mitte puutuva euro.”