"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Sotsioloog valimisea langetamisest: see on suurejooneline sotsiaalne eksperiment (2)
14. veebruar 2015
scanpix

"Ka Eesti võiks sarnaselt Norraga viia esmalt läbi pilootprojekti mõnes omavalitsuses järgmiste valimiste ajal, seades eesmärgiks ületada kõiki praeguseid ohte ja riske, mida kriitikud esile toovad," sõnas sotsioloog Iris Pettai, kelle sõnul alles pärast tulemuste analüüsi võib reaalselt hakata valimisiga langetama.

Riigikogu kiitis heaks valimisea langetamise kohalikel valimistel 18. eluaastalt 16. eluaastale. Pettai sõnul on tegemist uudse nähtusega, mida on seni rakendatud vaid vähestes riikides: Austria, Saksamaa, Brasiilia ja Argentina ning kavandatakse veel ka Maltal ja Norras. Eesti on Ida-Euroopas esimeste seas. “Arvestades üldiseid demokraatlikke protsesse, võib eeldada, et varem või hiljem muutub 16-17-aastaste valimisõigus ilmselt tavapäraseks paljudes riikides. Oli ju aeg, kus ei saanud valida naised, alla 21-aastased.”
 
Küsimusele “kuidas valimisea langetamine mõjuks noortele ja mis sellega kaasneks?“, arvab Pettai, et Eestis ei oska täpselt sellele keegi vastata. Võib ainult eeldada, mida see endaga kaasa toob.
 
“Valimisea langetamise üle on Eestis aktiivselt arutletud ja seisukohad võib jaotada kolme rühma: poolehoidjad, kahtlejad ja eitajad. Poolehoidjad leiavad, et kindlasti mõjuks valimisea langetamine noortele  positiivselt , suurendaks nende huvi poliitikas osalemise vastu, kahtlejad kõhklevad, kas ikka tasub kiirustada ja eitajad näevad kogu ettevõtmist vaid negatiivses valguses.”
 
Kui poolehoidjad näevad kogu protsessi üsnagi optimistlikult, näevad kahtlejad ja eitajad mitmeid tõsiseid seni lahendamata probleeme, mis võivad saada takistusteks. “Üheks põhjuseks, miks kaheldakse ja isegi eitatakse valimisea langetamist, on noorte poliitiline passiivsus. On üldteada, et noorte (18-30-aastaste) huvi poliitika vastu on kõikjal maailmas oluliselt madalam kui teistel vanuserühmadel. Kuni noor veel õpib, pole loonud peret, asunud tööle, ei tunne ta väga suurt huvi, kuidas poliitika toimib ja kuidas poliitikud eluolu kohalikul või üleriigilisel tasandil korraldavad. Ja kui juba 18-30-aastastel on vähene poliitikahuvi, siis kuidas seda saavutada 16-ja 17-aastaste puhul?” küsis Pettai.
 
Teise probleemina näeb sotsioloog 16–17-aastaste noorte suutlikkuts iseseisvalt mõelda ja võimekust läbimõeldud otsuseid langetada. “Oponendid leiavad, et noored võivad olla kergemini manipuleeritavad, kui vanemad vanuserühmad. Pooldajad leiavad, et see pole nii.”
 
Kolmas probleem on koolijuhtide ja õpetajate võimalus avaldada poliitilist survet enda õpilastele. “Oponentide ettevaatlikkus ja kriitika väärivad tähelepanu. Enne valimisea alandamist tuleks otsida lahendusi, kuidas suurendada noorte huvi poliitika vastu.  Kuidas kaitsta noori võimaliku manipuleerimise eest ja õpetada neid  oma valimisõigust targalt ja ulatuslikult kasutama? Mõelda tuleks kindlasti ka selle üle, mida muuta  praeguses ühiskonnaõpetuses ja haridussüsteemis tervikuna?”
 
Pettai sõnul tuleks paika panna paika reeglid, kas ja kuidas võivad uutes oludes erakonnad kampaaniaid läbi viia, seda eeskätt haridusasutustes. “Kuidas aidata noortel nende kooliellu tungivat poliitikat oma maailmapilti asetada, et seda oma veel napi elukogemusega kriitiliselt kõrvutada? Kuidas vältida olukordi, milles võiksid poliitagitatsiooni alla sattuda alg- ja põhikooliastmes õppivad lapsed, kui peatsed valijad?”
 
“Ees seisab  suurejooneline  sotsiaalne  eksperiment, kus Eesti on maailmas üks esimesi riike. Miks mitte selleks ka suurejooneliselt ette valmistuda ja esmalt katsetada ideed pilootprojektina nagu seda tegi Norra?” Pettai sõnul langetati Norras 2011. a kohalikel valimistel eksperimentaalselt valimisiga 16 aastale 20 omavalitsuses (kokku on omavalitsusi 430), et hinnata muutuse võimalikke mõjusid. Siiani Norras  ametlikult valimisiga langetatud pole, kuid see on plaanis.
 
“Ka Eesti võiks sarnaselt Norraga viia esmalt läbi pilootprojekti mõnes omavalitsuses järgmiste valimiste ajal, seades eesmärgiks ületada kõiki praeguseid ohte ja riske, mida kriitikud esile toovad, analüüsida tulemusi, võtta arvesse plusse ja miinuseid ja alles seejärel minna reaalse valimisea langetamiseni.”
Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

z
16. veebr. 2015 22:27
See ei ole õige. nii noored ei tea isegi veel, mida nad elult tahavad.
W.
14. veebr. 2015 15:03
Milleks siis keeruliselt, et osade kaupa? Meil nii ei praktiseerita. Teeme ära! Eks siis näe mis välja tuleb!