"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Helenius: Tallinna-Helsingi tunnel annaks Eestile kõvasti jõudu (0)
16. veebruar 2015
Investeerimispankur Joakim Heleniuse sõnul võimaldaks Tallinna-Helsingi tunnel tuua Eestisse juurde nii inim- kui ka rahalist kapitali, mis kindlasti tasuks ära selle ehitamiseks kuluvad 9-13 miljardit eurot.

«Tunnel oleks lahenduseks paljudele Eesti senistele probleemidele,» rõhutas investeerimispankur Joakim Helenius, kelle arvates paneks tunnel majanduse elama, aidates juurde meelitada nii raha- kui ka inimkapitali. Tunneli kaudu jõuaks ühest linnast teise 30 minuti ja vaid 9-eurose piletiga.

Kahtlemata oleks reisijatele üsna rõõmus uudis see, kui Helsingisse või Tallinna saaks tavapärase kahetunnise laevasõidu asemel jõuda vaid 30 minutiga.

Tunneli tasuvusuuringu eeluuringu esitlusel rääkis Helsingi linnapea Jussi Pajunen, et põhimõtteliselt ekisteerib juba ammu Helsingi-Tallinna kaksiklinn, mistõttu tunnel oleks loogiline lahendus kahe linna arengule veelgi vägevama tõuke andmiseks.

«Reisijate arv kahe linna vahel üha kasvab ja praegu on eestlased suurim võõrkeelne vähemus Helsingis,» ütles Pajunen. «Helsingi on seega igati valmis Tallinnaga koostöös tunneliprojektiga edasi minema. See projekt annaks positiivse tõuke mõlemale linnale.»

Mure inimkapitali pärast

Kas tunnel saab valmis 2030. aastaks või isegi hiljem, ei omagi Pajuneni sõnul niivõrd tähtsust – oluline on see, et ta valmis saaks. Pajuneni väitel on reisijate arv Helsingi-Tallinna liinil pidevalt kasvanud, ulatudes praegu aastas 11 miljoni inimeseni, ja see on väga tõsine argument, pakkumaks mugavamat ja vähem ajakulukat liikluslahendust.

Pajuneni mõtteid toetas tunneli eeluuringu tutvustamisel ka Tallinna abilinnapea Taavi Aas. Tema sõnul vajavad kaks naaberlinna praegusest veelgi tihedamat ühendamist. Seega on tema väitel ka Tallinna kindel seisukoht, et tunneli projektiga tuleb edasi minna.

Tunneli eestkõneleja, investeerimispankur Joakim Heleniuse sõnul on Eestil olnud ajalooliselt murekohaks nii inim- kui ka rahalise kapitali juurdemeelitamine. Samas on aga Eestil palju plusse, kas või OECD riikide hulgas üheksas koht inimeste haridustaseme poolest, nende töötahe ja ka keskmisest levinum inglise keele oskus.

«Tunnel pakuks lahendust paljudele senistele probleemidele,» rõhutas Helenius. Ta tõi näiteks Kopenhaageni ja Malmö vahele 2000. a rajatud silla, mis tõi linnad teineteisest 15-minutilise teekonna kaugusele. Varem oli Kopenhaagen Malmöst jõukam, kuid nüüd on Malmö talle tugevasti järele tulnud, ent samas on võitnud ka Kopenhaagen.

Läänemere kaksikud

«On alust arvata, et Eestiga toimuks samasugune areng, ja ma arvan, et isegi dünaamilisem,» nentis Helenius. kes kasutas ka Tallinnast ja Helsingist rääkides väljendit «Läänemere kaksikud».

Ka ei tasuks Heleniuse sõnul unustada, et Helsingil on maailmaga suurepärane lennuühendus ning Eestist tulijal ei võtaks Helsingi lennujaama sõit tunneli puhul rohkem aega kui londonlasel oma lennujaama.

Mitmed eeluuringu esitlusel sõna võtnud, sealhulgas Helenius, toonitasid, et Tallinna ja Helsingi püsiühendus on oluline kogu Balti regiooni, mitte ainult kahe linna jaoks.

Inimeste hõlpsam liikumine toob kaasa rohkem töökohti, tihedama kaubanduse jne. Tunneli valmimise tinglikuks tähtajaks või eesmärgiks on eeluuringus praegu püstitatud 2030. aasta. Maksma läheks tunnel 9-13 miljardit eurot, millest osa, eeldatavasti 40% katmist oleks võimalik taotleda EL-i eelarvest. Kulutuste tasuvusperioodiks kujuneks umbes 35-40 aastat.

Eeluuringu tulemustes öeldakse lisaks, et oluliseks eelduseks Tallinna-Helsingi tunnelile oleks Rail Balticu raudteeliini valmis ehitamine.

Sooduspilet alates
9 eurost

Eeluuringu tegijad pakkusid ka mitmeid eri arve tunneli kohta. Nii prognoositakse suurusjärgus 25 000 reisijat päevas ning tunneli kasutuse pileti hinnaks kujuneks 36 eurot inimese pealt, sõiduauto ja reisijate kohta kokku 70 eurot. Kaubaauto läbisõit tunnelist maksaks 450 eurot. Tasub aga toonitada, et igapäevasele reisijale kujuneks kuupileti sooduse kaudu piletihinnaks vaid 9 eurot.

Kahe linna vahelise kiiruse olulisust joonis oma sõnavõtus lisaks Heleniusele alla ka linnauurija Seppo Laakso: «Oluline on just kiirus. Mida kiiremaks muutub ühendus, seda enam kasvab Tallinna ja Helsingi vahel reisijate arv. Vaatamata elektroonilise suhtlemise levikule kasvab kindlasti inimeste soov mõlemal pool lahte silmast silma kohtuda ning asju arutada.»

Hiljuti tutvustatud tasuvusuuringu eeluuring võtab õigupoolest kokku kõik varasemad sel teemal tehtud tööd. Üks olulisemaid uuringuid on varem valminud 2012. a, kui vaadeldi Soome lahe põhjakihistusi, selgitamaks, kuidas ja kuhu tunnel merepõhjas paigutada. Sobivaimad kohad tunneli Eesti-poolse suudme jaoks asuvad selle järgi Viimsi vallas.

Tunneli teostatavuse eeluringu korraldasid Tallinna linnavalitsus, Harju maavalitsus, Helsingi linnavalitsus ning projektifond TALSINKIFIX, mis osaliselt kasutab euroliidu raha.

Uuringu viis läbi Sweco Project. Projektiga edasiminekuks oleks nüüd vaja mõlema poole ehk Eesti ja Soome poliitilist ühisotsust ning Eesti poolelt jääb see juba järgmise valitsuse langetada.

Trumpideks kiirus ja avatus

Tunnel suurendaks kahe linna inimeste sünergiat ja avatust ning võimaldaks võistelda maailma konkurentsis teiste linnadega.

«Tallinna pikaajalise arengu eelduseks on üha suurem avatus ja parem ligipääsetavus,» toonitas Tallinna peaarhitekti büroo linnaplaneerija Jaak Looveer. «Globaliseeruvas ja üha enam linnade keskses maailmas on suurematel linnastutel konkurentsieelised ning kujuneval kaksiklinnal on võimalus kasvada arvestatavaks Põhjala tõmbekeskuseks. Tallinna ja Helsingi majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ning linnaruumilised erinevused tulevad siin ainult kasuks.»
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.