Tartu ülikooli juures tegutseva Akadeemilise Balti ja Vene Uuringute Keskuse juhi ning Välispoliitika instituudi teaduri Karmo Tüüri hinnangul näitavad sagenenud suured õppused Venemaal, et riik valmistub sõjaks. Kuid politoloogi hinnangul ei ole Venemaa sõjaks valmis enne 2020. aastat.
Sel nädalal tuli uudis, et Pihkva oblastis algasid ootamatult mitmepäevased dessantvägede õppused, millest võtavad ligi 2000 sõjaväelast ja 500 ühikut sõjatehnikat. Tüür tõi Vikerraadio saates “Uudis+” välja, et tegemist on meie piiri ääres oleva sõjaväeosaga, mis viib läbi õppuseid oma polügoonidel ja selles mõttes pole nendes õppustes midagi ebatavalist.
“Suurenenud on just kergemapoolse ründerelvastuse kohaletarnimine. Parim näide on võib-olla see, et Eesti, Läti, Vene piiri ehk sellise kolmiku lähedal on Ostrovi lennuväebaas, mis aasta tagasi taastati ja sinna on hakatud aktiivselt tarnima lahingkoptereid. Nende võimekus väga kiiresti katta suhteliselt suur territoorium on märkimisväärne. Meie võimekus neile vastu hakata on suhteliselt nõrk,” rääkis Tüür.
“Kui võtta üldine pilt, siis sellised õppused näitavad seda, et tõepoolest valmistutakse sõjaks. Kõlab kohutavalt, aga nii see on. See on ka Venemaa kindralstaabi dokumentides ja kindralstaabi ülema Valeri Gerassimovi suust korduvalt välja öeldud, et valmistutakse suureks sõjaks,” ütles politoloog.
“Aga oluline on see, et vähemalt kindralstaabi inimeste poolt, kes tegelevad pikaajalise sõjalise planeerimisega, ei saa valmisolek suureks sõjaks saabuda enne kui aastal 2020, pigem aastal 2025, sest alles aastaks 2020 eeldatakse, et relvastus on n-ö tasemele jõudnud. Pärast seda peab toimuma veel teatud väljaõpe ja kohanemise periood ning pärast seda ollakse tegelikult valmis,” lisas ta.
Loe lisaks:
Politoloog: Venemaa on Minski leppest rohkem võitnud kui kaotanud
Illi
31. märts 2015 10:07