Eesti majapidamised viskavad aastas ära ligikaudu 63 miljoni euro väärtuses toitu, äravisatud toidust ligi kolmandik on toidukadu ehk raisatud toit, selgub keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust.

Uuringus osalenud leibkonnad tekitasid keskmiselt toidujäätmeid 130,4 kilogrammi aastas, millest moodustas ühel või teisel põhjusel raisatud toit 36 protsenti. Seega raiskab leibkond toitu keskmiselt 46,9 kilogrammi aastas ehk 0,9 kilogrammi nädalas. Üks inimene tekitab kodumajapidamises toidujäätmeid kokku ligikaudu 54 kilogrammi aastas, kusjuures raisatud toidu osa sellest on ligikaudu 19,5 kilogrammi aastas.

Kõige enam visatakse ära valmistoidu jääke ja peamine äraviskamise põhjus on see, et toit on läinud riknema. “Toidujäätmete vähendamine kodudes on teema, mida üleöö muuta ei ole võimalik, sest on kinni inimeste harjumustes. Kindlasti on siinkohal abiks hea planeerimine – nädalamenüü ja ostunimekirjade koostamine, aga ka suurem teadlikkus toidutegemise võimalustest. Kõvaks läinud leib ei ole prügi, vaid seda saab veel edukalt söögitegemisel ära kasutada,” selgitas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.

Suhteliselt suure osa toidukaost moodustasid ka piimatooted ja munad ning puuviljad ja marjad. Kõige vähem visati ära riisi, makarone ja muid teraviljatooteid, mis seisavad kaua ning ei lähe kergesti riknema. Suhteliselt vähe visati ära ka liha- ja kalatooteid. Võib arvata, et kuna liha ja kala on võrdlemisi kallid toiduained, siis ei osteta neid korraga palju või hoiustatakse neid pigem sügavkülmas, kus need ka kauem säilivad.

Koguse poolest tekitasid kõige enam toidujäätmeid kolme ja enama alaealise lapsega ning ala- ja täisealiste lastega leibkonnad. Sellised suuremad leibkonnad tarbivad ka kõige enam toitu. Kõige vähem tekitasid toidujäätmeid ühest inimesest koosnevad leibkonnad. Ühe leibkonnaliikme kohta arvestatuna tekitasid aga üksikud inimesed ja ka muud väikesed leibkonnad rohkem toidujäätmeid kui suuremad leibkonnad.

Ühe leibkonnaliikme kohta arvestatuna tekitasid enam toidujäätmeid vanematest inimestest ning lapsest või lastest ja üksikvanemast koosnevad leibkonnad. Nimetatud leibkonnad valmistavad tihedamini kodus süüa, mistõttu on leibkonnaliikme kohta tekkiv toidujäätmete kogus ka mõnevõrra suurem. Noorematest inimestest koosnevad leibkonnad aga tekitasid vähem toidujäätmeid inimese kohta. Noored üksikud inimesed teevad kodus harvem süüa, mistõttu tekkis neil kodus ka toidujäätmeid vähem.

Lisaks kodumajapidamistele võeti uuringus luubi alla ka erinevad toitlustusasutused ja –ettevõtted, näiteks lasteaedade, koolide ja haiglate toitlustajad ning restoranid, baarid, kohvikud jne.

Uuringu tulemused näitavad, et toidujäätmete ja toidukao teke ning selle põhjused sõltuvad toitlustusasutuse tüübist, kuid valdavas osas uuringus osalenud toitlustusasutustest oli toidukao osakaal võrdlemisi suur, moodustades üle 60 protsendi toidujäätmete tekkest. See näitab, et Eesti toitlustusasutustes on potentsiaal ning ka vajadus toidujäätmete ja toidukao vähendamiseks olemas.

“Kui toidujäätmete teemat on peetud eelkõige rikkamate riikide probleemiks, siis see uuring näitab, et hoolimata eestlaste väiksemast sissetulekust ja tarbimismahust, ei ole Eesti selle valdkonna näitajad enam väga kaugel teiste arenenud riikide omadest. Raisatud toidu kogus ühe leibkonna kohta pole küll väga suur, kuid rahaliselt teeb see ligi 120 eurot aastas,” ütles Säästva Eesti Instituudi vanemekspert Harri Moora. “Nii võib üldistusena välja tuua, et Eesti kodumajapidamised viskavad toidukaona aastas ära ligikaudu 63 miljoni euro väärtuses toitu.”

Kokku osales kekskonnaministeeriumi tellitud uuringus 100 leibkonda ning 20 toitlustasutust ja –ettevõtet. Uuringus osalenud leibkonnad pidid kahe nädala jooksul ära kaaluma kõik toidujäätmed, mis neil igapäevaselt tekkisid, toitlustusasutustes jälgiti toidukadu viie päeva jooksul.

Seni pole toidujäätmete ja eriti toidukao teket Eestis täpsemalt uuritud. Käesoleva aasta lõpuks valmib täieliku info saamiseks ka jätku-uuring, kus võetakse luubi alla toidujäätmete teke kaubandus- ja tootmisettevõtetes.