Kruve kaebuses seisab, et elektroonilise hääletuse komisjoni esimees ei allkirjastanud valimiste päeval, 1.märtsil elektroonilise hääletamise tulemust ja jättis tegemata Riigikogu valimisseaduse paragrahv 60 järgi nõutud tegevuse, mis pidi eelnema hääletustulemuse sisestamisele valimiste infosüsteemi.
Allkirjastatud tulemuseta pole seaduslik ükski osa valimiste infosüsteemis avaldatud infost elektroonilise häälte kohta. “Allkirjastasin tulemused järgmise päeva hommikul.” Kruve väidab, et allkirjastamine pidanuks toimuma samal õhtul. Kahjuks seadus niimoodi ei ütle. Jah, seadus ütleb, et valimistulemused valimiste infosüsteemis tuleb allkirjastada viivitamata. Järgmine paragrahv ütleb, et tulemused allkirjastab elektroonilise hääletamise komisjoni esimees. Aga ajalist seost nende vahel ei ole.
“See on sarnane sellele, mis toimub paberhääletusel, et ametlikud valimistulemused selguvad peale seda, kui maakonna komisjonid on järgmisel päeval ehk esmaspäeval hääled uuesti kokku lugenud. Alles siis allkirjastavad maakondade valimiskomisjonide esimehed protokollid ja siis muutuvad need tulemused ametlikuks,” selgitas Vabariigi Valimiskomisjoni elektroonilise hääletamise komisjoni esimees Tarvi Martens.
Peaminister Taavi Rõivas ei nõustunud teemat Tallinna TV kaamerate ees kommenteerima, vaid soovitas küsimustega pöörduda sertifitseerimiskeskuse poole.
Virgo Kruve ootab Vabariigi Valimiskomisjonilt vastust. Oma kaebuses nõuab Kruve uue valimispäeva määramist ja kordushääletuse korraldamist. Riigikogu valimise seadus ei näe ette võimalust ainult elektroonilisel teel antud häälte korduslugemiseks. Kuna aga e-häälte arv on sedavõrd suur, et nende tühistamine mõjutab suures ulatuses valimistulemust, ongi ainus võimalus määrata uus valimispäev ning korraldada kordushääletus, leiab Kruve.
valve
10. märts 2015 14:04