Võrdõiguslikkuse saavutamist takistab muu hulgas majandusanalüütik Heido Vitsuri sõnul senini arvamus, et sugude võrdsus on veneaegne loosung. "Me tahame ju kõike risti vastupidi teha, kui oli nõukogude ajal."
Teise põhjusena nimetab Vitsur ajaloolisi tagamaid, mis ulatub juba sõjaeelsesse aega, mil naiste palgad olid väiksemad.
“See on olnud siis otsekui ajalooline traditsioon. Ka nõukogude ajal tingis naiste madalamaid palku asjaolu, et põhiliselt töötasid nad kergtööstuses ja toiduainetööstuses, kus riiklikult kehtestatud palgaskeemi järgi olid tariifid veerandi või isegi kolmandiku võrra madalamad kui muudes harudes, kus töötas rohkem mehi, näiteks kaevandustes, masinaehituses ja teistes rasketööstusharudes, mis olid siin Eestis nõukogude ajal olemas.”
Samas Vitsuri sõnul palgalõhet sõna otseses mõttes nõukogude ajal ei olnud, sest siis olid lihtsalt välja kujunenud meeste tööd ja naiste tööd, mida tasustati erinevalt. “Niinimetatud naiste tööd olid odavamad ka sõjaeelses Eesti Vabariigis. Eks ta ole siis ajalooliselt niimoodi jäänudki.”
Kolmanda põhjusena toob Vitsur välja, et naiste emantsipatsioon pole tänapäeva Eestis kuigi kaugele jõudnud. “Arvatakse, et võrdõiguslikkus ja selle taotlemine oli veneaegne loosung, mida praegu ei kõlba püsti tõsta. Ma pole küll seda avalikult öelduna kuulnud, aga minu sisetunne ütleb, et just see hoiab naisi tagasi. Me tahame ju kõike risti vastupidi teha, kui oli nõukogude ajal.”
“Eks see on natuke samamoodi ka naistepäeva tähistamisega. Nõukogude ajal räägiti, et see on töötavate naiste solidaarsuse päev, mitte niisama mingi naistele pühendatud tähtpäev.” Vitsuri meelest peetakse kõike, mis nõukogude ajal oli, halvaks, ning tänapäeva kapitalistlikus Eestis tuleb vastupidi teha. “See istub kusagil alateadvuses. Ainult punased ju räägivad meeste ja naiste tõelisest võrdõiguslikkusest mitte ainult de jure , vaid ka de facto! De jure on meil ju kõik korras, aga välja tuleb nagu alati!”
märts
8. märts 2015 20:32