Esmaspäeval mälestatakse Tallinnas märtsipommitamises hukkunuid, lisaks mälestusteenistusele ja traditsioonilisele küünalde süütamisele avatakse ka näitus ning korraldatakse teemaekskursioon.

Mälestusteenistus algab esmaspäeval kell 12 Siselinna kalmistul, kus asetatakse lilli pommiohvrite matmispaigale ning hingepalvuse peab Kaitseliidu peakaplan major Aivar Aleksander Sarapik. Mälestuskõne peab Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut.

Kell algab mälestusteenistus Niguliste kirikus, kus vaimulikuna teenib Tallinna praost Jaan Tammsalu. Aastapäevakõnega esineb ajaloolane Jaak Juske.

Kell 19.15 hakkavad lööma Tallinna kirikute leinakellad ning Harju tänava veeres süüdatakse mälestusküünlad.

Tallinn meenutab  märtsipommitamise  aastapäeva teemaekskursiooniga “Tallinna suurpommitamine ning varjendid Harjuvärava mäe all” ning ajalooliste fotode näitusega .

Ekskursiooni pommitamisaegsetesse variendeisse korraldab teisipäeval, 10. märtsil kell 17 muuseum Kiek in de Kök ja Bastionikäigud.

Tallinna linnavolikogu aatriumis on avatud suurpommitamise tagajärgi meenutav ajalooliste fotode näitus, Tallinna linnamuuseumi varamust pärineva näituse kuraatorid on Edith Ulm, Toomas Abiline ja Taavi Veiler ning kujundajaks Lilian Juhkam. Linnavolikogu hoone kolmandale korrusele üles seatud väljapanekuga saab tutvuda 31. märtsini. 

Narva linna peaaegu täieliku purustamise järel 6. märtsil 1944 oli suurim Tallinna pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kella 19.15-st üheni öösel ja kella kolmest kuueni hommikul kohale lennanud punaväe pommitajad heitsid Tallinnale kokku umbes 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.

Rünnaku peamiseks sihiks olid elurajoonid. Rängalt sai kannatada üks Tallinna vanalinn Harju tänava ümbruses ning maha põles ka Estonia teatri maja. Süttisid ka Niguliste kirik, linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil.

Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kannatada, mis moodustas tollasest elamispinnast ligi 30 protsenti. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, millele lisandus 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi ning ligi 20 000 elanikku jäi pommirünnakute tagajärjel kodutuks.

Aastal 1989 alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusüritusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänava haljasalal Niguliste kiriku ümbruses.