Hoone omanikul tekib õigus maale, aga ühtlasi lasub tal kohustus ehitis korda teha või lammutada.
Maa-ameti maareformi osakonna juhataja Maire Salu sõnutsi on üle Eesti kokku u 4800 hoonetega, aga veel ilma omanikuta maatükki, mis on praegu tähistatavad sõnapaariga “reformimata riigimaa”. Kui maatükil on hooned peal, siis see ju tähendab, et keegi on need kunagi ehitanud ja pärandanud, seega peaks neil olema omanik, kirjutas Eesti Päevaleht. Aga kes?
Maareform on juba aastaid kestnud ja enamik maa-või majaomanikke on teinud avaldused maa ostueesõigusega erastamiseks või hoonestusõiguse seadmiseks. Nüüd ongi järele jäänud 4800 hoonet, mille kohta pole omanikud maareformi vastu huvi tundnud või on nad kaotanud maa omandamise õiguse – kas on pärijaid mitu, osa neist välismaal vms.
Maareformi seadus aga sellist määramatust ei luba ja tänavu jaanuaris kukkus tähtaeg: hiljemalt 31. jaanuari seisuga tuli kohalikel omavalitsustel algatada ise menetlused, millega hooneid ja nende alust maad puudutav juriidika korda seada. Seejuures peab vald või linn muidugi enne välja selgitama, kes on hoonete omanikud. See aga võib osutuda keerukaks, kui dokumente pole.