Eesti on liikluses hukkunute suhtarvult Euroopa Liidu (EL) keskmike hulgas, selgub teisipäeval Euroopa Komisjoni avaldatud andmetest. Mullu hukkus Eestis liiklusõnnetustest 59 inimest miljoni elaniku kohta, samas kui EL-is keskmiselt hukkus 50,5 inimest.
Kõige vähem hukkunuid miljoni inimese kohta oli 2014. aastal Maltal (26), Rootsis ja Ühendkuningriigis (29), Taanis (33) ja Hispaanias (36). Suhtarvuna kõige rohkem hukkus liikluses inimesi Lätis (106), Rumeenias (91), Leedus ja Bulgaarias (90). Neile järgnesid Poola (84), Horvaatia (73) ja Kreeka (72).
„On kurb, et iga päev hukkub Euroopa teedel ligi 70 inimest,“ ütles teisipäeval ülevaadet tutvustanud Euroopa Komisjoni transpordivolinik Viloeta Bulc BNSi vahendusel. „25 700 inimest ei naasnud eelmisel aastal liiklusest elusana ning 200 000 sai raskeid, nende elu muutvaid vigastusi.“
Volinik Bulci sõnul tuleb komisjonil ja liikmesriikidel rohkem pingutada, et saavutada aastaks 2020 eesmärk vähendada kümne aastaga liiklussurmasid kaks korda.
Kui aastatel 2000 kuni 2010 vähenes Euroopa Liidus hukkunute arv 54 900-lt 31 500-ni, siis edasi pole langus enam nii järsk olnud. 2014. aastal kahanes hukkunute arv aasta varasemaga võrreldes ainult 1 protsent. Eestis oli mullu hukkunuid miljoni kohta sama palju, kui aastal 2010.
Jalakäijate osakaal hukkunute seas on EL-is keskmiselt 22 protsenti, Eesti on selle näitaja osas tagant poolt kuues 25 protsendiga. Suhteliselt kõige rohkem hukkub jalakäijaid Rumeenias ja Lätis, mõlemas 39 protsenti ning Poolas ja Leedus 34 protsenti. Kõige vähem hukkub jalakäijaid Hollandis (11 protsenti), Soomes ( 13 protsenti) ning Belgias ja Prantsusmaal (14 protsenti).
Eestis on ka EL-i keskmisest kõrgem jalgratturite osakaal surmajuhtumites. Enim on kõigist hukkunutest jalgrattureid Hollandis (24 protsenti), järgnevad Taani (17 protsenti), Ungari ja Eesti mõlemas (12 protsenti). Euroopa Liidu keskmine näitaja on 8 protsenti kõigist hukkunutest. Kõige väiksem on see näitaja Kreekas (2 protsenti), Prantsusmaal ja Hispaanias (4 protsenti). Samas aga ei ole statistikat, mis võrdleks hukkunud ratturite arvu kõigi jalgrattakasutajatega antud riigis.
Võrdlustabeli kõige madalam näitaja on Eestil hukkunud mootorratturite osakaal – 2 protsenti kõigist surmajuhtumitest. Siin on EL-i keskmine 15 protsenti, kõrgeimad näitajad on selles arvestuses Kreekas (29 protsenti), Itaalias (21 protsenti), Prantsusmaal (20 protsenti).
Liiklusõnnetuste ja inimohvrite peamised põhjused on seotud inimeste käitumisega liikluses, selgitas ajakirjanikele anonüümsust palunud EL-i kõrge ametnik. See tähendab eelkõige liiga suurt sõidukiirust, joobes juhtimist, turvavööde kinnitamata jätmist.
„Sellega seoses on kindlasti oluline liiklejate harimine, samuti ka näiteks rohkemate kiiruskaamerate ja valgusfoorikaamerate ülesseadmine,“ märkis ametnik.
Euroopa Komisjon plaanib esitada uued ettepanekud, kuidas korraldada professionaalsete juhtide väljaõpet ja kvalifikatsiooni hindamist. „Kuigi suurte veokite või bussidega juhtub suhteliselt harvem õnnetusi, on nende tagajärjed tavaliselt väga rängad,“ põhjendas ametnik. Samuti kavatseb komisjon üle vaadata oma liiklusohutuse strateegiad ning taristu ohutust puudutavad reeglid.
Suve algul on oodata Euroopa Komisjonist sõltumatu organi Euroopa Liiklusohutuse Nõukogu riigipõhiseid soovitusi, kuidas koha peal liiklusõnnetuste arvu ja ohvrite hulka vähendada.
