Eesti veondusettevõtete teenindatud sõitjate arv vähenes 2014. aastal statistikaameti andmetel varasema aastaga võrreldes 2 protsenti 211 miljoni reisijani. Kaubavedu Eestis vähenes statistikaameti andmetel mullu tonnides 5 protsenti 75,1 miljoni tonnini.
Sõitjakäive kasvas varasema aastaga võrreldes 6 protsenti Eesti veondusettevõtete teenuseid kasutas 2014. aastal maanteel, merel, raudteel ja õhus kokku 211 miljonit sõitjat, sellest 92,7 protsenti maanteel, 4,1 protsenti merel, 2,8 protsenti raudteel ja 0,4 protsenti õhus, teatas statistikaamet.
Sõitjatevedu maanteetranspordiga vähenes 2014. aastal 3 protsenti. Reisijate arv kokku oli 195,6 miljonit, millest 85 protsenti ehk ligi 167 miljonit oli linnaliinidel sõitjaid. Maakonnaliinidel oli ligi 17 miljonit sõitjat, juhuvedudel bussiga 5 miljonit sõitjat, riigisisestel kaugliinidel 4,4 miljonit sõitjat ja rahvusvahelistel liinidel 808 700 sõitjat.
Eesti mereveoettevõtted vedasid 2014. aastal 8,7 miljonit sõitjat, mis on protsendi jagu vähem kui 2013. aastal. See kasvas riigisisestel merevedudel, kus veeti 2,2 miljonit sõitjat, ja kahanes rahvusvahelistel vedudel, kus veeti 6,5 miljonit sõitjat.
Uute rongide liiniletulekuga elavnes mullu sõitjatevedu raudteel, kus veeti 5,9 miljonit sõitjat, mis on 41 protsenti rohkem kui 2013. aastal. Riigisisestel raudteevedudel veeti 5,8 miljonit sõitjat, ja kasv ulatus 43 protsendini, ja rahvusvahelistel vedudel 97 100 sõitjat, kus reisijate arv langes viiendiku. Aastaga kasvas raudteetranspordiettevõtete sõitjakäive 26 protsenti, ulatudes 2014. aastal 281,7 miljoni sõitjakilomeetrini.
Eesti õhutranspordiettevõtete teenuseid kasutas 2014. aastal 771 300 sõitjat, mis on 1 protsent enam kui 2013. aastal. Riigisisestel õhuvedudel veeti 17 800 sõitjat, ehk 7 protsenti vähem kui aasta varem, kuid rahvusvahelistel vedudel kasvas reisijate arv 2 protsenti 753 500 sõitjani. Aastaga kasvas õhutranspordiettevõtete sõitjakäive 29 protsenti, ulatudes 2014. aastal 1,4 miljardi sõitjakilomeetrini. Nii sõitjate arv kui ka sõitjakäive vähenes regulaarlendudel, kuid kasvu mõjutasid tellimuslennud.
Eesti veondusettevõtted vedasid 2014. aastal maanteel, raudteel, merel ja õhus kokku 75,1 miljonit tonni kaupa, sellest veeti ligi 50 protsenti maanteel, 48 protsenti raudteel ja 2 protsenti merel, teatas statistikaamet.
Vaatamata veomahtude üldisele vähenemisele vedasid maanteetranspordiettevõtted 2014. aastal ligi 37,2 miljonit tonni kaupa, mis on 12 protsenti enam kui 2013. aastal. Riigisisestel vedudel veeti 23,6miljonit tonni ja rahvusvahelistel vedudel 13,6 miljonit tonni kaupa. Maanteetranspordi veosekäive kasvas aastaga 7 protsenti ja ulatus 6,9 miljardi tonnkilomeetrini. Veomahud kasvasid nii riigisisestel kui ka rahvusvahelistel vedudel.
Kaubamaht raudteel vähenes mullu ligi viiendiku, ulatudes 36,3 miljoni tonnini. Varasema aastaga võrreldes oli 2014. aastal tegemist suurima kaubaveo mahu vähenemisega pärast 2007. ja 2008. aastat. Riigisisestel vedudel veeti 20,1 miljonit tonni ja rahvusvahelistel vedudel 16,2 miljonit tonni kaupa. Raudteetranspordi veosekäive vähenes aastaga ligi kolmandiku, ulatudes 3,3 miljardi tonnkilomeetrini.
Meretranspordiettevõtted vedasid 2014. aastal 1,6 miljonit tonni kaupa, mis on 17 protsenti vähem kui 2013. aastal. Meretranspordi veosekäive vähenes aastaga rohkem kui poole võrra ja ulatus 425 miljoni tonnkilomeetrini.
Õhutranspordiettevõtted vedasid 3000 tonni kaupa ja posti ning veosekäive ulatus 1,8 miljoni tonnkilomeetrini. Veoseid tonnides veeti 50 protsenti rohkem kui 2013. aastal, veosekäive kasvas 19 protsenti. Õhutranspordiga veetavate kaupade seas suurenes postisaadetiste vedu.
