Majandusdoktori Ivar Soone hinnangul on Reformierakonna plaan tõsta kütuseaktsiisi, et saada 300 miljonit maksutulu, inflatsioonilise mõjuga ja lõpuks maksab selle kinni tarbija, mitte ettevõtja. "Kaudselt annab see tunda läbi muude hindade tõusu," sõnas Soone ja tõi näiteks toidukaubad.
Soone sõnul kannatab lisaks tarbijale, kes saab kaasa suurema inflatsiooni, ka Eesti ettevõtja.
“Kütus on sisendiks enamikes majandusvaldkondades ja kütuse hinnatõus on seetõttu inflatsioonilise mõjuga,” ütles Soone. “Midagi nagu juurde ei toodeta, tööviljakus ei tõuse ega täiendavat lisaväärtust ei looda, kuid hinnad tõusevad. Tulemusena muutub pisut kallimaks ka ettevõtete toodang ning see pärsib omakorda nende konkurentsivõimet, kasumlikkust ja kasvupotentsiaali, mis võib anda tunda mitte ainult siseturutarbimise vaid ka ekspordi juures. Küsimus on nüüd selles, kui palju aktsiise tõstetakse,” sõnas ta ja lisas, et aktsiisimäära mõõdukas tõus on kergeks inflatsioonimootoriks.
“Kindlasti ei tõsteta neid nii ulmeliseks, et Eesti majandus päris ära hääbub, aga meie äride konkurentsivõimele see tõus ka kindlasti kaasa ei aita,” lisas ta.
Soone sõnul on peaaegu kõik majandusvaldkonnad kütusega seotud – alates reisijateveost toiduainete transpordini kauplustesse.
Tarbija maksab kõik kinni
“Kui see tõus ka otseselt kõiki inimesi ei mõjuta, sest kõik ei sõida tasulise transpordi või erasõidukiga, siis kaudselt annab see tunda läbi muude hindade tõusu. Võtame mõne lihtsama näite toiduainevaldkonnast. Piim on tarvis vedada piimatööstusesse ja selleks kulub kütust. Piimatööstusest on tarvis valmistoodang tuua kauplusesse ja siin on samuti kütus mängus. Piimatööstusesse tulevad töötajad samuti kuidagimoodi kohale ja seegi kulu tõuseb. Ka tarbijad ei ela kaupluses, vaid peavad sinna mingi transpordiga liikuma. Ja mingil viisil veavad kauplused välja ka riknenud tooted, tagastatava kauba ja olmejäätmed. Kõik see muutub kallimaks,” selgitas Soone.
Üldiselt peab hinnavahe tasuma lõppkokkuvõttes tarbija. “Ärid ei saa ju kasumit lõputult käest lasta – ka neil on vaja oma tegevust omanikele õigustada. Kulude tõustes ollakse mingil hetkel lihtsalt sunnitud oma hindu kergitama, et suurenenud kulusid katta.”
Majandusteadlane ei osanud öelda, miks Reformierakond tahab seda sammu astuda. “Seda peaks küsima Reformierakonna esindajate käest. Maksude eesmärke on laias laastus neli: riigieelarve täitmine, turuosaliste käitumise mõjutamine, varade ümberjagamine ja majanduse ergutamine või jahutamine. Antud juhul on ilmselt küsimus eelkõige riigieelarve täitmises. Aktsiisitõus tooks riigieelarvesse juurde päris arvestatava tulu, mis ei ole iseenesest halb. Aga makse tuleb alati vaadata kontekstis – mida nad veel lisaks otsesele mõjule põhjustavad.”
Elu läheb kallimaks
Mingil määral teeb see Reformierakonna samm Eesti ettevõtjate toodangu kindlasti kallimaks. “Kõik sõltub sellest, kui suures ulatuses lõppkokkuvõttes kütuseaktsiisi tõstetakse. Sel pole küll tapvat mõju, aga aktsiisitõus on kerge inflatsioonilise ja konkurentsivõimet pärssiva mõjuga küll.”
Soone sõnul võib lisaks kodumaisele kallineda ka Eestisse sissetoodav kaup, sest ka seda on vaja transportida.
“Üldiselt läheb elu mõnevõrra kallimaks. See, kui palju kallimaks kõik läheb, sõltub aktsiisi tõstmise määrast,” ütles Soone ja toonitas, et igal juhul suurendab see samm inflatsiooni ja pärsib majanduskasvu.
Ka Tartu Ülikooli maksunduse doktorant Allan Teder kommenteeris “Terevisioonis” valitsuse plaani tõsta kütuseaktsiisi.
“Kui naftahind maailmaturul tõuseb, siis see mõjutab otseselt ka Eestis olevat kütuse jaehinda. Riigi osa läbi maksude moodustab stabiilselt üle 50 protsendi bensiini hinnast. Täna korjatakse aktsiisituluna umbes 400 miljonit eurot,” rääkis Teder.
Majandusekspert Olev Raju leidis, et selle mõeldamatu sammuga tekitatakse korvamatut kahju kogu Eesti ettevõtlusele ja konkurentsivõimele.
Suurtööstur Enn Veskimägi lisas, et aktsiiside tõus on sotside ja IRLi pudrumägede lubamise tulemus, mille nüüd lõppkokkuvõttes peab ikkagi maksumaksja tasuma. Kütuseaktsiisi tõus mõjutab läbi transpordisektori kõiki sektoreid, kus kaupade transport ja kütusekulud moodustavad suurema osa igapäevastest kuludest.
LOE KA:
Eesti Õliühing ei toeta vedelkütuste aktsiisimaksude tõstmist
Olev Raju: kütuseaktsiisi tõstmine hävitab Eesti konkurentsivõime
