KaPo: äärmuslus Eestis praegu julgeolekut ei ohusta

KaPo: äärmuslus Eestis praegu julgeolekut ei ohusta (0)

Pealinn

13. aprill 2015

Kuigi Venemaa soov on õhutada äärmusluse teket oma naabermaades, ei ole see seni Eestis julgeolekule veel ohuks kujunenud, märgib kaitsepolitsei (KaPo) oma värskelt ilmunud aastaraamatus.

“Venemaa soov vahendeid valimata lääneriike nõrgestada tähendab Eesti kontekstis seda, et Venemaa loogiliseks huviobjektiks on ka siinsed äärmuslased. Eesti parem- ja vasakäärmuslaste aktiivsus on viimastel aastatel kahanenud ning 2014. aastale tagasi vaadates pole endiselt alust rääkida riigi julgeolekut ohustavast äärmuslusest,” märkis KaPo BNSile.

Kogu tegevus piirdus kapo kinnitusel mõne väiksema kontserdi või meeleavalduse korraldamisega. “Äärmuslased jätkavad katseid poliitikas edu saavutada, kuid see sõltub pigem teistes parteides pettunud valijate protestihäälte saamisest, kuna oma ideedega nad siiani valijate toetust saavutada pole suutnud,” selgitas KaPo.

Suurvene šovinistid on kapo kinnitusel Eestis samuti marginaalsed. “Seoses Ukraina sündmustega aktiviseerusid 2014. aasta kevadel mõned äärmusrühmitise Notšnoi Dozoriga (Öine vahtkond – toim) seotud isikud, ent nende katsed kaasata Venemaa tegevust Ukrainas toetavatesse aktsioonidesse venekeelset kogukonda kukkusid läbi. Nende antifašisti sildi taha varjunud äärmuslaste puhul on tegemist Kremli käsilastega, kes sisuliselt tegelevad vaenu õhutamisega,” märkis KaPo.

Venemaa rahastatava mittetulundusühibngu GONGO1 Mir Bez Natsizma nõukogu liikmed osalesid 16. märtsil 2014 Krimmi referendumil niinimetatud rahvusvaheliste vaatlejatena Eestist, kuigi nad juba mõnda aega elavad alaliselt Venemaal. 28. septembril 2014 külastas üks neist Donbassi VF.-i poolt kokku pandud niinimetatud rahvusvahelises vaatlejate rühmas, kusjuures Venemaa meedia nimetas neid OSCE vaatlejateks.

Samu äärmuslasi kasutati kapo kinnitusel regulaarselt Balti riikide vastaste sõnumite edastamisel kõneisikute ja “ekspertidena”.

Venemaa mõjutustegevuse Eestivastased sõnumid pole kapo kinnitusel viimase aasta jooksul põhijoontes muutunud. Ikka ja jälle levitatakse Kremli mahitusel süüdistusi venekeelse elanikkonna diskrimineerimises, natsismi soosimises, püütakse tekitada läbikukkunud ja perspektiivitu riigi kuvandit ning õõnestada Euroopa Liidu ja NATO ühtsust.

“Hoolimata Venemaa aastatepikkusest mõjutustegevusest Eestis ning räigetest valedest Venemaa riiklikult kontrollitavas meedias, suudab valdav enamik meie venekeelsest elanikkonnast siiski hästi eristada vaenulikku propagandat Eesti tegelikust olustikust. Meil puuduvad separatismiilmingud, mida paralleelselt Ukraina sündmustega on Eestis otsimas käinud arvukalt välismaa ajakirjanikke,” märkis KaPo.

Küll ilmub aeg-ajalt inimeste ärritamiseks Ida-Virumaa autonoomiaideid pooldavaid internetilehekülgi, kuid neil puudub reaalne sisu ja toetus, lisas KaPo.

Kommentaarid (0)

1. Kommentaaride avaldamine ja vastutus.

Pealinna kommentaarikeskus on tehniline vahend, mis võimaldab kasutajatel avaldada oma kommentaare. Pealinn ei toimeta kommentaare. Kommentaari autor vastutab kommentaari sisu ning avaldamise eest. Tasub teadvustada, et Eesti kohtupraktikas on lahendeid, mille kohaselt kommentaari autor on saanud kommentaari sisu eest karistada.

2. Mis on halvad kommentaarid?

Pealinn keelab kirjutada kommentaare, mis ei vasta sisult hea tava reeglitele.
Need on kommentaarid, mis:

sisaldavad ähvardusi;
sisaldavad solvanguid;
õhutavad vaenule ja vägivallale;
sisaldavad üleskutseid ebaseaduslikele tegevustele;
sisaldavad isikuandmeid (isikukood, info isiku tervisliku seisundi kohta, kodune aadress, telefoninumber);
on kirjutatud teise isiku nime all;
sisaldavad teemaväliseid linke, spämmi ja reklaami;
on sisutud ja/või teemavälised;
sisaldavad ebatsensuursed väljendusi ja labasusi;
kutsuvad üles narkootikumide või relvade kasutamisele;
on kirjutatud võõrkeelsena või mitte ladina tähestikus.

Sellise sisuga kommentaarid eksivad hea tava reeglite vastu. Pealinnal on õigus sellised kommentaarid kustutada ja piirata nende autorite ligipääsu kommentaaride kirjutamisele. Inimestelt, kes rikuvad sihiteadlikult reegleid, võidakse võtta kommenteerimise võimalus.

3. Milline on hea kommentaar?
Hea kommentaar:

sisaldab lisainfot vastaval teemal
avaldab isiklikku arvamust koos põhjendusega
arvustab inimeste mõtteid, mitte isikuid endid
kommenteerib artikli tugevaid ja nõrku külgi
austab kommentaaride kirjutajaid ja lugejaid
on teravmeelne või huumorikas

4. Teata sobimatust kommentaarist. Notice-and-take-down.
Sobimatu kommentaari avastamisel palume sellest teavitada. Selleks on iga kommentaari küljes nupp “Teata sobimatust kommentaarist”. Pealinn lähtub kommentaaride jälgimisel notice-and-take-down printsiibist – kasutajat kutsutakse üles halvast kommentaarist teatama (notice), toimetus vaatab laekunud teateid ja reageerib vastavalt kommentaari kustutades (take-down) või heaks kiites. Toimetus jälgib laekuvaid teateid regulaarselt ja kõrvaldab reegleid eiravad kommentaarid esimesel võimalusel. Esmajärjekorras tegeletakse kasutajaid isiklikult puudutanud kommentaaridega.