"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Kasekamp: Ilvese näite sõnastus võinuks olla kaalutletum (1)
13. aprill 2015
Scanpix

President Toomas Hendrik Ilves püüdis Venemaa sõjalistele õppustele viidates põhjendada Lääne ajalehe lugejatele NATO kohaloleku vajadust Balti riikides, kuid "neljast tunnist" rääkides võinuks riigipea sõnastus olla kaalutletum, ütles politoloog Andres Kasekamp.

Kasekamp nentis, et Ilves on pärast Krimmi annekteerimist korduvalt ja avalikult esinenud avaldustega, kus ta kutsub allianssi üles suurendama oma kohalolekut Balti riikides. „Ideaalis oleksid selleks NATO baasid Balti riikides,“ märkis politoloog.

Kasekampi hinnangul kritiseeris Ilves üht NATO Walesi tippkohtumise põhisaavutust – otsust luua ülikiire reageerimisega üksused. „Ilves ütles, et need on vajalikud, kuid tõhusam oleks ikka vägede alaline kohalolek,“ sõnas Kasekamp. „Usutluses osundas Ilves, et kiirreageerimisüksus, mis pole tegelikult veel formeeritud, ei jõuaks piisavalt kiiresti kohale“.

„ Püüdes põhjendada kohaoleku vajadust viitas Ilves dramaatiliselt meie piirkonnas toimuvatele Venemaa sõjaväeõppustele, kus harjutatakse äkkrünnakut naabrite vastu,“ sõnas Kasekamp.

Samas nentis Kasekamp, et Ilvese kasutatud näide neljast tunnist on „selle intervjuu pahupool“. Kasekampi hinnangul kasutas Ilves seda selleks, et lehe lugejale piltlikult näidata, kui ebapiisavad on senised meetmed lääneliitlaste poolt. „Seda ütlust saab paraku ka tõlgendada negatiivsena, hinnanguna Eesti kaitsevõimele,“ sõnas Kasekamp. „Selle näite toomisel oleks riigipea sõnastus võinud olla kaalutletum,“ sõnas politoloog.

Kasekamp sõnas samas, et käimasolevas infosõjas on Ilves „eesliinil Eesti kõige tugevam tegija“.

„ Ta tunneb välispoliitilise valdkonnaga tegevat rahvusvahelist ajakirjandust paremini kui keegi teine Eestis ning nendes ringkondades on Ilvese kommentaarid, arvamused ja hinnangud alati oodatud ja märgatud,“ ütles Kasekamp.

President Toomas Hendrik Ilves ütles ERR-i raadiouudistele, et ta lähtus Vene vägede neljatunnisest reageerimiskiirusest rääkides NATO militaarekspertide hinnangust, mitte Eesti kaitsevõimest.

„ Ma ei öelnud, et vallutama. Ma andsin intervjuu teemal heidutus ning miks see on vajalik. Kui nopitakse sealt üks lause välja, siis mis ma saan teha,“ sõnas Ilves,

Ma ei andnud hinnangut Eesti kaitsevõimele. Üldse mitte,“ kinnitas riigipea. „See on NATO ekspertide hinnang, mida mina ainult korrutan teemal, kui kiiresti saab Venemaa mobiliseerida, et midagi teha. Kõik need õppused, mida on tehtud viimase aasta jooksul, on olnud sellised äkkõppused (snap exercises). Meil on väga hea kaitsevõime, aga ma ei rääkinud sellest,“ ütles Ilves.

Ilves pelgab tuumapommi süütenööri

President Toomas Hendrik Ilves ütles usutluses The Telegraphile, et tuumapommi süütenööri lähedal istuva Eesti kaitseks on NATO vägede püsiv kohalolu tungivalt soovituslik. “Me oleme näinud lepitamatute jõudude retoorika kasvu ning ähvardavaid lausungeid, millest Eestit mitte ei jäeta välja, vaid käsitletakse ühena ähvardatavatest riikidest,” ütles Ilves väljaandele.

“Hoolimata kriisist Ukrainas ja Vladimir Putini raugematust sõjakusest ei ole NATO püsivalt saatnud ühtegi lahingüksust Eestisse ega ka teistesse Balti liikmesmaadesse. Seda seetõttu, et 1997. aastal allkirjastas NATO Venemaaga “alusdokumendi”, mis “praeguses ja eeldatavas julgeolekukeskkonnas” välistab lahingüksuste pideva paiknemise Saksamaast ida pool. Hoolimata Venemaa provokatsioonidest ja ähvardustest järgib NATO seda ennastsalgavat korraldust jätkuvalt.”

“Üks 150 sõdurist koosnev USA jalaväekompanii on ainuke jooksvalt Eestis paiknev NATO üksus – ja nemadki on siin vaid ajutiselt,” märkis Ilves The Telegraphile.

Väljaande sõnul usub Ilves, et on tulnud aeg, kus NATO peab mõistma, et “julgeolekukeskkond” on alates 1997. aastast alates tõepoolest muutunud, ja saatma Balti riikidesse püsivalt vähemalt ühe brigaadi. “150 sõdurit ei ole palju, seega me tõepoolest arvame, et ainumõeldav on suuremaarvulise väekontingendi edasine kohalepaigutamine,” rääkis Ilves väljaandele. “Meie piiri taga toimuvad õppused, millest võtab osa 40 000 kuni 80 000 sõdurit. Nüüd süüdistatakse meid olukorra eskaleerimises – või süüdistatakse Ühendriike selles, et nad on ainsad, kellel siin jalg maas on – ning Venemaa ütleb, et sellele on tarvis rakendada vastumeetmeid.”

Ilvese sõnul võtab rünnaku korral aega viis päeva kuni nädal, et partnerite abiväed kohale jõuavad. Samas on Venemaa rünnakuvõimekus sisuliselt momentaanne ning nelja tunni jooksul on invasioon juba lõppenud.

Laaneots: Ilvese näited paaritunnisest Eesti vallutamisest on laest võetud

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Anon
13. aug. 2015 00:40
jah rohkem relvastus vene piiridele kustuab selle süütenoori.... mitte arvestata seda et Nato teeb ka neid õppusied pidevalt seega pole ju mõttet viriside kui venama seda teeb kuradi ohmu