Majandusanalüütiku Heido Vitsuri arvates võib valitsus leida oma aukude lappimiseks raha mujalt kui aktsiiside, eelkõige kütuseaktsiisi, tõstmise läbi. "Tuleb võtta rohkem raha nendelt, kellelt on võimalik võtta, ja vähem nendelt, kellelt pole võimalik," arvas ekspert.

Vitsur ei usu, et 10%-ne aktsiisitõus märgatavalt inflatsiooni praeguses olukorras Eestis kaasa toob. “Raha võiks muidugi mujalt leida. On olemas maksustamise diferentseerimise võimalus. “Tuleb võtta rohkem raha nendelt, kellelt on võimalik võtta, ja vähem nendelt, kellelt pole võimalik. Tarbimismaks võtab aga kõigilt,” arvas majandusanalüütik.

“Kui võrrelda meie ettevõtte tulumaksu, siis see on ju selline, kus väljaviidud kasumit maksustatakse sama vähe kui investeeritud kasumit,” soovitas Vitsur maksustada pigem väliskapitaliga ettevõtteid. Majanduseksperdi sõnul on see puhtalt poliitiline valik, miks praegune koalitsioon nii ei käitu.

Lausvõtmine on viga

“Ma kardan aga, et firmadelt üldine lausvõtmine oleks samasugune viga kui kõigilt kodanikelt lausvõtmine. On firmasid, kes on võimelised maksma ja kellel on väga suur kasum, ja on firmasid, kes tulevad vaevu ots-otsaga kokku ja kellel on väga raske,” sõnas ekspert, lisades, et tuleb firmadel vahet teha, et mitte teha liiga valedele ettevõtetele.

“Kui võtta näiteks toiduainetööstus – firmad, kes Venemaal oma turu kaotasid – neilt võtta poleks küll õige,” jätkas ta.

Reformierakonna uuele valitsusele raha leidmiseks võib ka välismaistele raskeveokitele teemaksu kehtestada, riigiaparaati optimeerida. “Siin on võimalusi mustmiljon – neid tuleb lihtsalt uurida. “Lambist” ei saa hetkel öelda, mida oleks valitsusel hetkel kõige ratsionaalsem teha,” arvas Vitsur.

Swedbanki uus kasvuprognoos ei näita midagi

“2,1% või 1,9%-sel majanduskasvul pole prognoosina mingit vahet,” märkis Vitsur, kelle sõnul muudeti eelmisel aastal prognoosi igal aastaajal korra. “See imepisike muutmine on rohkem meedia või avalikkuse jaoks – sisuliselt jääb prognoos samaks.” 

Swedbanki teade, et 2015.-2016. aasta jooksul pinged tööturul suurenevad: tööealine elanikkond väheneb ning tööhõive määr on niigi juba kõrgeks kasvanud, pole Vitsuri sõnul küll midagi muud kui “avastus”.

“Juba 1996 – 20 aastat tagasi – käis minu juures kadunud demograaf Kalev Katus, kes rääkis juba siis seda ja kurtis, et keegi ei taha kuulata ja sellele tähelepanu pöörata. See pole üldse uudis ega mingi ootamatus. See oli juba ammu ette teada,” kommenteeris majandusteadlane Swedbanki kirjutist.

Tähtsaid otsuseid tehakse paraku suletud uste taga

Kompromiss raha leidmiseks, et ka vaesed inimesed ei kannataks ja ka firmad suurema maksustamise peale Eestist ära ei jookseks, on valitsuse tahte küsimus.

“Tavaliselt toimuvad sellised olulisemad majanduspoliitilised muutused poliitiliste osapoolte keeruliste läbirääkimiste läbi. Ehk need otsused siis tehakse lihtsalt suletud uste taga. Need otsused sobivad neile, kes nende uste taga olid. Aga teistele on nad lihtsalt kas kingitus või õnnetus,” selgitas Vitsur.

Uuele valitsusele ta konkreetset nõu anda ei osanud. “Need pole asjad, mida Saalomoni kombel otsustatakse – istud trooni peal ja ütled. See on tükk tööd. Nii arvutustööd kui ka läbirääkimisi,” sõnas Vitsur.