Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ütles täna hommikul "Terevisioonile", et riik üritab igati toetada veterane nii tsiviilellu naasmisel hariduse saamise kui ka näiteks laenuvõtmise osas.
Täna tähistatakse kolmandat korda veteranipäeva.
“Eriti peame silmas neid (veterane), kes on viimastel aastakümnetel võidelnud rahvusvahelistel välisoperatsioonidel Eesti eest ja kes on taganud selle, et täna, kui ka Eesti julgeoleku peale tuleb rohkem tähelepanu pöörata, on meie liitlased palju rohkem veendunud selles, et meid tuleb kaitsta,” rääkis kindralleitnant Riho Terras ERRile.
Terrase sõnul on need sõdurid taganud selle, et liitlased – ameeriklased, sakslased, britid jt võtavad meid ja meie kaitsmist tõsiselt. Kindralleitnanti kinnitusel on näha väga tugevat toetust veteranidele, mida loetakse ka toetusena kaitseväele.
Tema sõnul on eesmärk anda riigi poolt võimalikult palju toetust neile, kes on Eesti eest võidelnud. “Loomulikult on erilises fookuses on need veteranid, kes on raskelt haavata saanud, aga ka need perekonnad, kellel on hukkunud või langenud sõdureid, nende peal on väga suur fookus,” sõnas ta.
Suur fookus on ka nende veteranide peal, kes ei ole viga saanud, kuid soovivad naasta tsiviilellu. “Nende hariduse toetamine, erinevate laenusaamisvõimaluste toetamine, erinevaid meetmeid on päris palju – põhiliselt käsitlevad nad haridust ja ühiskondlikku toetust,” lausus Terras. Ta lisas, et kaitsevägi püüab hoida kõiki enda juures, kuid kes soovib lahkuda, siis tehakse nende lahkumine tsiviilellu võimalikult kergeks.
Kaitseväe ja kaitseliidu veteranide hulka kuulub ligi 3000 inimest. Kaitseväelased on välisoperatsioonidel osalenud alates 1995. aastast ning teeninud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel, Vahemerel ja Kesk-Aafrika Vabariigis.
